Eelmise aasta lõpul avalikustati info, et Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Maaülikooli rektorid sõlmisid kokkuleppe, millega kooskõlastatakse Eestis kavandatavate suurprojektide tegevuspõhimõtted teadusliku kompetentsi toe osutamisel. See tekitas terava arutelu, kuna teadlased pidasid seda kokkulepet akadeemilise vabaduse ja sõltumatuse piiramiseks.

Saates “Reporteritund” vastasid mõlemad kandidaadid küsimusele, kas kolme rektori kokkulepe peaks jääma kehtima. Margit Sutrop: “Tartu Ülikooli rektori kohusetäitja võiks võtta ülikooli allkirja tagasi. Mina ka, saades rektoriks, kindlasti võtaks selle allkirja sealt ära. Ma arvan, et see on ebaõnnestunud kokkulepe. Tegelikult Volli Kalm seda ka tunnistas, aga millegi pärast jäi see sinna kehtima.”

Sutrop põhjendas oma vastust akadeemilise vabaduse tagamisega ning uuringu tulemuste objektiivsuse ning läbipaistvusega.

Toomas Asser nõustus, et ilmselt oleks allkirja tagasivõtmiseks põhjust.

Mõlemad rektorikandidaadid pooldavad uuringute tegemist, kuid uurida tuleks uurida tehnoloogiaid, mitte niivõrd keskkonnamõju, mis on varem juba teada.

“Uurida tohib loomulikult. Aga küsimus on selles, mida uurida. Uurima peaks praegu, missugused on keskkonnasäästlikud tehnoloogiad, missugused on alternatiivsed puidukeemia võimalused, et Eestis arendataks puhtamaid tehnoloogiaid, mille puidu ja veevajadus oleks oluliselt väiksem,” ütles Sutrop.

Kas keelati rääkida?

Puidurafineerimise teemas hakkasid Tartu Ülikooli teadlased aktiivselt kaasa rääkima alles pärast TÜ eelmise rektori Volli Kalmu surma. Saatejuht Mirko Ojakivi uuris, mis oli põhjus selle vaikimise taga ning kas rektor või mõni teine ülikooli juhtfiguur keelas kaasarääkimist.

“Minu parimat teadmist mööda nüüd otsest keeldu küll ei ole. Seda on nüüd käsitletud mõistes suukorvistamine. Ma väga tahan uskuda, et see asi pole nii olnud. Aga kindlasti on ülikooli teadlastel oma erinevad arvamused olnud ja neid peabki julgesti rääkima,” ütles Toomas Asser.

Kuidas aga suhtuda sellesse, et avalikus debatis on üks Tartu Ülikooli professor öelnud teisele, et sinu jutt on kinni makstud ja loll – kas see kuulub akadeemilise vabaduse juurde või peaks siin ülikool midagi ette võtma?

Margit Sutrop märkis sellele küsimusele vastates, et ülikool toetab viisakat väljendust ja tasakaalukat arvamuskultuuri. “Kui me võtame Tartu Ülikooli teadlasi, te peate nüüd kindlasti silmas loodusteadlasi, siis murekoht on see, et nemad on oma eelhinnangutes lähtunud analoogsete tehaste keskkonnamõjude mustrist Põhjamaades. Selle alusel on selge, et mõjud Tartule, Tartumaale, Emajõele ja Peipsile on ilmsed. Inimestel tekib küsimus, miks selliseid hinnanguid üldse tõsiselt ei võeta.”

TÜ pole piisavalt nähtav

Tartu Ülikoolile on ette heidetud vähest kaasarääkimist ühiskonnas olulistel teemadel, pole olnud piisavalt sõnakas ja nähtaval.

Toomas Asser märkis, et ilmselt on sel kriitikal tõepõhi all, sõnakas ja nähtaval. “Ülikool peaks endale otsa vaatama ja kui seda oodatakse, siis ka oluliselt jõulisemalt seda rolli täitma.”

Ta täpsustas, et see, kui teadlased pole meedias nähtaval, ei tähenda, et nad ei panustaks oma teadmistega mujal.

Margit Sutrop nõustus, et TÜ teadlaste ekspertarvamus peaks olema rohkem nähtav ning seda peaks süsteemsemalt korraldama ning ta ootab siin senisest enam abi kommunikatsiooniekspertidelt. Ta nentis, et teadustöö on teadlastele põhitöö ning ühiskonnas kaasa rääkimine on selle kõrvaltegevus ning tuleb muude tegevustele lisaks.

Selleks, et teadlased saaksid ühiskonnas rohkem kaasa rääkida, selleks tuleks vähendada bürokraatlikku koormust, et vabaneks aega.

Arutelus puudutati veel näiteks teaduse- ja kõrghariduse rahastamist, ühiskonnas suurema rakenduse leidmist ning doktorandi staatusega seotud teemasid. Täispikka saadet saab kuulata allolevast failist.

Täna nädala pärast koguneb Tartu Ülikooli aulasse valimiskogu, et valida ülikoolile uus rektor, kandidaatideks on praktilise filosoofia professor Margit Sutrop ja neurokirurgia professor Toomas Asser.