Rektorikandidaatide debatt: mõtted kordusid, ühel pikemalt, teisel lühemalt ({{commentsTotal}})

Nagu varasemateski debattides, esitasid rektorikandidaadid “Foorumis” juba kuuldud seisukohti juba kõlanud teemadel, praktilise filosoofia professor Margit Sutrop pikemalt, neurokirurgia professor Toomas Asser lühemalt.

Sutrop tõstis esile ülikooli positsiooni ja nähtavuse suurendamise vajadust ühiskonnas. Asser tõi välja, et senisest enam tuleks viia ühiskonda, täpsemalt riigikokku ja valitsusse, tõenduspõhist infot, et hõlbustada otsustusprotsessi.

Kui palju peaks ülikool kaasa rääkima teravates küsimustes, milles teadlaskond jaguneb seisukohtadelt erinevatesse leeridesse?

Asser märkis, et kahetsusväärselt on märgitud, et teravates küsimustes, pidades siinkohal silmas arutelu metsa ja puidurafineerimistehase ümber, on mainitud teadlaste suukorvistamist. Asser aga rõhutas, et teadlased peavad oma seisukoha võtma, võtma julgesti sõna ning oma seisukohti esitama ja kaitsma, seda isegi siis, kui see irdub enamuse või administratsiooni seisukohtadest.

Asser rõhus akadeemilisele vabadusele, kuid viitas sealjuures Margit Sutropi varasemas Vikerraadio debatis kõlanud mõttele: akadeemilise vabaduse juures tuleb jääda oma väljenduses viisakaks.

Sutrop aga on jätkuvalt seisukohal, et tegu oli suukorvistamisega. “Ma arvan, et kolme ülikooli rektori lepe siiski oli teataval määral mõistetav niimoodi, nagu võiks see tuua kaasa suukorvistamist, sellepärast et seal öeldi välja, tõenäoliselt ebaõnnestunult üks punkt, et ülikoolid peaksid tagama koordineeritud arvamuse.”

Mõistetavalt domineeris rektorikandidaatide debatti puidurafineerimise tehase ümber toimuv arutelu, kus Margit Sutrop rõhus riigi mittekaasavale tegevusele otsustusprotsessis ning Toomas Asser teadusuuringute vajadusele selle teema osas.

Hariduse kvaliteedi osas – kas TÜ peaks olema massiülikool või rätsepaülikond?

“Massiline rätsepatöökoda,” vastas Sutrop.

“Massikomponent võiks olla nähtavam ja laiem bakalaureuse tasemel. /--/ Rätsepaülikond on kindlasti see, mida me peaksime taotlema,” ütles Asser.

Millises ülikoolis mida õpetatakse? Ülikoolid peavad ministeeriumiga taas kokku leppima, kes millise valdkonna eest vastutab. TTÜ on avaldanud soovi saada kaasvastutus meditsiinis, Tallinna Ülikool on oma tugevusena välja toonud sotsiaalteadused. Kuidas rektorikandidaadid seda valdkondade jagamist näevad?

Sutrop pani selles arutelus vastutuse hoopis haridus- ja teadusministeeriumile, kes tema hinnangul peaks strateegiliselt koordineerima, kes mis valdkonnas on tugev ja mida tegema peaks. Muidugi oli ta seisukohal, et Tartu Ülikool peaks universitasena säilitama oma positsiooni ning teised ülikoolid Eestis peaksid olema väiksemad ja spetsialiseerunumad.

Toomas Asser aga märkis, et omavahelise kemplemise käigus ei tohi juhtuda see, et andekad noored rahvusvahelises konkurentsis ei otsustaks selle segaduse keskel hoopis välismaiste ülikoolide kasuks.

Mis on tasakaal eesti- ja võõrkeelste õppekavade vahel?

Margit Sutrop leiab, et rahvusvaheliste õppekavade hulk võiks kasvada ning sel pole vastuolu rahvusülikooliks olemise vahel, sest rahvusvaheliste õppekavade kaudu viiakse maailma teadmust ka rahvusteaduste kohta.

Toomas Asser leiab, et rahvusvaheliste õppekavade loomine on paratamatu muutus, kuna näiteks ka 90 protsenti õppekirjandusest on võõrkeelne. Tegeleda tuleb aga sellega, et rahvusvahelised õppekavad oleksid ka ülikoolile majanduslikult tasuvad.

Teadusrahastuse küsimus oli sirgjooneline: kui palju puudu on?

Toomas Asser mainis suurusjärku 70 miljonit, kuid nentis sealjuures, et oluline on välja tuua, mida selle raha ees tehakse. Raha pole vaja niivõrd ehituseks ja aparatuuriks “Küll on aga vaja meil raha, et osta aega,” ütles Asser, viidates vajadusele anda teadlastele võimalust ja palka keskenduda teadusele.

Margit Sutrop tõi välja erinevaid kohti, kuhu raha panna, kuid ei väljendanud seda arvuliselt.

Mõlemad rektorikandidaadid nõustusid, et doktorandid vajavad väärikat tasu ning kohtlemist teadustöötajana. Kui Asser tõi välja, et doktorandid on magistrikraadiga spetsialistid, kes kasvavad teadlasteks ülikoolis töötades ning nad peaksid olema kõik nooremteadurid, siis Marit Sutrop ütles: “Mitte kõik doktorandid ei ole meie noored kolleegid.”

Sutrop pidas selle all silmas asjaolu, et kõik doktorandid ei peaks saama nooremteaduriks, sest osal neist on ka muu sissetulek ning nendele ei peaks sellisel juhul maksma lisaks palgaraha, sest see tuleks teiste arvelt.

Lõpetuseks küsis saatejuht Andres Kuusk, kas Margit Sutrop on väga pettunud, kui teda neljapäeval rektoriks ei valita. Ja Margit Sutrop vastas: “Kindlasti, sest mul on nii palju ideid ülikooli arendamiseks ja ma tahaksin väga panustada selleks, et Tartu Ülikool muutuks veel tugevamaks. Ma arvan, et mind on juba päris kaua küpsetatud, ma arvan, et ma olen nüüd valmis.”

Toomas Asser aga ütles, et ta ei kahetseks rektoriks saades loobuda meditsiinist.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: