Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

TÜ rektorikandidaatide debatt: ülikoolis ja kõrgharidusmaastikul ellu jäämine

{{1522835940000 | amCalendar}}
Foto: Andres Tennus

Täna väitlesid Tartu Ülikooli rektorikandidaadid professor Toomas Asser ja professor Margit Sutrop avalikul väitluskoosolekul, kus neil tutvustasid oma programmi põhiseisukohti ja vastasid ülikoolipere küsimustele.

Väitluskoosolekut ülikooli peahoone aulas juhtis TÜ riigimajanduse ja majanduspoliitika õppetooli juhataja, teadus- ja innovatsioonipoliitika professor Kadri Ukrainski.

Debatist tegi otseülekande UTTV, mis alljärgnevas videos järelvaadatav.

Kummalgi kandidaadil oli väitluskoosoleku alguses kümme minutit oma olulisimate seisukohtade tutvustamiseks.

Kokkuvõtted avakõnedest:

Rektorikandidaat Toomas Asser rõhutas oma avakõnes, et tuleb leida viise, kuidas tuua tudengeid Tartusse ja neid seal hoida. Ta tõstis olulisena esile ka seda, millega eelmine rektor Volli Kalm algust tegi – karjäärimudeli kujundamine ülikoolis. Selle oluline osa on sealjuures leida viis, kuidas akadeemilisest karjäärist väärikalt emeriteeruda.

Peaks panustama ühiskonna vajadusele vastava ja ülikooli vajadusi täita eelarve väljatöötamisele. Riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamine tuleb üle vaadata, sest praegu on puudu jäänud konstruktiivsusest.

“Toome Tartu Ülikooli Eestile lähemale,” sedastas Asser. Selleks tuleb tugevdada oma positsiooni maakondades ja Tallinnas. Selle lähtekohaks näeb ta koostööd. TÜ peaks olema koostöö eestvedaja nii riigi, ühiskonna kui teiste ülikoolidega.

Asser neurokirurgina ei jätnud puudutamata ka meditsiinivaldkonda. Tema hinnangul on kvaliteetse meditsiiniõppe aluseks õppehaigla, kus on piisavalt patsiente. Piisavalt tähendab mujal maailmas vähemalt miljonit. Ja seepärast peaks Eestis korraldama arstiõpp nii, et Eestis oleks üks meditsiiniharidust andev ülikool, teeninduspiirkond peaks olema nii suur, et see vajaks kolme regionaalhaigla ühinemist konsortsiumideks. Üks õppehaigla keskne osa oleks Tartus, teine Tallinnas.

Asser puudutas ka doktorantide küsimust. Eestis on lõpuks vaja lahendada doktorantide küsimus, mis tähendab, et doktorant on seaduse ja tasu järgi tudeng, kuid tegelikult teeb akadeemilist tööd. Asseri hinnangul vajab ülevaatamist nii toetuste- kui karjäärisüsteem.

“Doktorandid, kes võetakse doktoriõpesse, võiksid asuda tähtajalisele nooremteaduri ametikohale,” märkis Asser. Nelja aasta vältel hinnataks doktorante tehtud õppetöö järgi ning see võimaldaks keskenduda õppele, sealjuures saaksid doktorandid väärikat palka.

Üliõpilastele oli Asseri sõnum järgnev: “Minu eesmärk rektorina on tagada, et teie, tänased tudengid, saaksite oma lastelastele uhkusega öelda, et ma õppisin Tartu Ülikoolis.”

Rektorikandidaat Margit Sutrop alustas oma kõnet viidates teiste ülikoolide juhtide pahatahtlikule survele, mis seadis kahtluse alla ülikooli teadlaste pädevuse. Sutrop esitas sellele ka vastulause ERRis.

Margit Sutropi seisukoht on, et ülikoolide vahelist töökorraldust ei saa korraldada lehmakauplemisena.

Tema sõnul on Eesti riigi huvidest lähtudes optimaalne, et Eestis on üks teadusmahukas, klassikaline rahvusülikool ning tugevad spetsialiseerumisega ülikoolid.

Kuna täna ilmus ERRis ülevaade sellest, milliste õppekavagruppide eest mingi ülikool soovib vastutust võtta. Sealt ilmnes, et nii mõneski seni vaid TÜ vastutusalas olnud õppevaldkonnalt soovib TTÜ ja Tallinna Ülikool võtta ära Sutrop ei näe võimalust, et TÜ läheks võtma vastutust valdkondades, mille eest praegu vastutab näiteks TTÜ ning rõhutas, et need valdkonnad, mis on olnud TÜ ainuvastutada, peavad ka nii jääma.

Sutrop rõhutas, et uuel rektoril ei ole aega sisse elada või õppida, vaid tuleb hakata kohe tegutsema.

Rektori ülesanne on teha poliitikule selgeks õppe- ja teadusrahastuse põhimõtted.

Sutrop lubas valituks osutudes olla hea juht, kes peab silmas ka inimeste läbipõlemist, kõrget juhtimiskultuuri ning seda, et rektor kohtleb kõiki ülikooli valdkondi võrdsetena.


Edasine debatt jagunes kahte teemaplokki: Tartu Ülikooli strateegiline juhtimine ning Tartu Ülikooli roll Eestis ja maailmas.

Kuidas teha nii, et ümberkorraldused tugiteenustes ei katkestaks põhiteenuse pakkumist? Siin viidati näiteks ülikooli raamatukogu remondile, mis on seganud tudengite õppimist.

Sutrop: Me võiksime teha revisjoni, millised tugiteenused on kesksed, mida tehakse valdkondades ja mida instituutides. Eraldi tuleks vaadata nii turundust, kommunikatsiooni, IT-d jm selliseid teenuseid. Oluline on, et tugiteenuseid ei dubleeritaks tarbetult ning olemasolevad teenused teeksid koostööd.

Sutorpi hinnangul tuleks esmalt üle vaadata ja selgeks teha, mida täpselt tugiteenuselt oodatakse. See väldiks tema hinnangul ka vajadust hiljem pidevalt kontrollida, sest süsteem töötavad nii paremini. Ta tõi näiteks alatise rahulolematuse kommunikatsiooni ja turundusega tuleb näiteks sellest, et inimesed ei tea, millega nad tegelema peavad.

Asser on seisukohal, et üldiselt on TÜ tugiteenused võrdlemisi head ning seda võrreldes ka meie naaberriikidega. Seejuures on selge, et osa asju ei ole parimad näited. Parimate näidetena tõi ta raha- ja palgaveebi, mis toimivad suurepäraselt.

Tugiteenuste tekkimine allüksuste juurde vajab Asseri hinnangul läbivaatamist, sest tõenäoliselt on dubleerimise probleem keskse teenusega.

Küsimused ja lühikesed vastused

Mis on esimene ülikooli jaoks oluline asi, mille kallale asute?

Asser: Juhtimine

Sutrop: Ma kutsuksin enda juurde ükshaaval dekaanid ja üksuste juhid ja kuulaksin nende muresid.

Kas dokotorandid on üliõpilased või teadustöötajad?

Sutrop: Nii ja naa.

Asser: Täna on nad üliõpilased, 2020 töötajad.

Kas ülikooolis on praegu liiga palju õppekavasidja õppejõdue?

Asser: Ei.

Sutrop: Jah.

Kas ülikoolis on liiga palju mitte akadeemilisi töötajaid?

Sutrop: Sõltub.

Asser: Ei ole.

Kas välistöötajad peaksid omandama eesti keele või peaks TÜ sisene kommunikatsioon peaks olema kahes keeles?

Asser: Tartu ülikoolis ei peaks olema ühtegi sellist, kes ainult üht keelt valdab.

Sutrop: Alalise lepinguga ülikooli tööle jäädes peaks nõudma eesti keele oskust.

Kes on teie meeskonnas?

Asser: Rektoraat, kes praegu toimib, toimib hästi.

Sutrop: Praeguses rektoraadis on väga pädevaid inimesi ja järjepidveust peaks olema. Ta ei ole veel kindel, kas prorektorite vahel ei peaks jagama valdkondi ümber ja võtma äkki juurde veel ühe prorektori.


Ülikooli töötajatel ja üliõpilastel oli võimalus esitada rektorikandidaatidele kirjalikult anonüümseid küsimusi juba enne koosolekut. Esitatud saja küsimuse teemadering ulatub ülikooli üldisest arengust ja rahvusvahelistumisest kuni doktoranditoetusteni. Soovitame lugeda professor Asseri ja professor Sutropi kirjalikke vastuseid.

TÜ rektorit valitakse 26. aprillil kell 12 peahoone aulas. Uue rektori ametiaeg algab 1. augustil 2018.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: