Rektorikandidaat Asser: ülikoolis on vaja parandada strateegilist juhtimist ({{commentsTotal}})

Rektorikandidaat Toomas Asser, arstiteadlane ja akadeemik.
Rektorikandidaat Toomas Asser, arstiteadlane ja akadeemik. Autor/allikas: Kuldar Jürma / ERR

Neljapäeval esitasid Tartu ülikooli rektoriks kandideerimiseks dokumendid filosoofiaprofessor Margit Sutrop ning arstiteadlane ja akadeemik Toomas Asser. ERR Novaatorile antud usutluses tõstis Asser esile vajadust analüüsida, mida on reformid ülikoolile toonud ning hinnata nende muudatuste tõhusust, et edasi liikuda.

Millise platvormiga lähete rektorivalimistele? Mis on peamised arenguvisioonid, mida kavatsete ette võtta ehk mis vajab ülikoolis muutmist ja mis säilitamist?

Ega rektor üksinda ei suudagi ülikoolis midagi saavutada. Väga detailselt kirja pandud tegevuskava meil praegu veel ei ole. Aga jämedas plaanis siiski tegevuskava osas on suunad ja üks neist on riigi tasandil ja teine ülikooli tasandil.

Riigi tasandil on loomulikult oluline kõrghariduse ja teaduse rahastamise tulevik. Oleks mõistlik teha riiklikult, aga ka ülikooli sees põhjalik analüüs, et vaadata, kuhu me oleme selle viis aastat toiminud rahastusmudeliga jõudnud.

Vaatamata selle, et on olemas kvaliteediindikaatorid, mille alusel vaadatakse rahastuse efektiivsuse tulemust, võiks ülikool vaadata, kuidas on läinud seesmiselt. Ma loodan, et nende andmete alusel on võimalik edasi minna.

Ülikooli sees on vaja parandada strateegilise juhtimise tasandit. Seal on asju, mis sõltuvad meist, aga on ka asju, mida võiks välja suunata. Ma pean silmas neid probleeme, mis ühiskonnas vajavad lahendamist. Neid on vaja ära tunda, tajuda ja juhtida nende lahendamist.

Üks selline näide puudutab rahvusvahelisi ja välisüliõpilasi. Peaksime koos riigiga mõtlema, kuidas saaksime neid ikkagi oluliselt rohkem kasutada. Need on ju andekad inimesed, kes on tulnud siia näiteks magistrantuuri. Nad on valmis Eestis olema ja eesti keelt õppima. Seda peaks oluliselt rohkem ära asutama. Ma usun, et selle on juures veel üks oluline aspekt. Selleks, et neil oleks motiiv siin olla, on vaja töökohti ja perekindlust.

Strateegilise juhtimise alla käib ka see, et me ülikooli sees, kaasa arvatud ma ise, peaksime tahtma saada targemaks. Juhtimiskoolitused tuleksid kasuks igal tasandil. Vaadates valdkondade juhtide ja dekaanide hõlvatust, oleks see mõistlik.

Ülikooli sees on oluline valdkondade ja instituutide vaheline koostöö. Ma arvan, et see tasakaalustatud, kõigi pooltega arevestava konsensuse leidmise võime on mul olemas.

Valdkonnad on praegu suhteliselt autonoomsed. Neil on rohkem võimalusi kui varem. Sellisel moel võib formeeruda neli ülikooli. Seda peaks katsuma ennetada.

Selles suunas on ka eelmine rektoraat koos nõukoguga astunud samme. Neid erialade vahelisi algatusi on õhutatud ja toetatud. Aga seal on veel palju teha ja struktuuridest sõltumatuid tegevusi võiks olla valdkondades rohkem.


Kes on Toomas Asser?

On sündinud 14. juulil 1954.

Asser on arstiteadlane, kes uurib närvisüsteemi kasvajaid ja Parkinsoni tõve kirurgilist ravi. Asser lõpetas Tartu ülikooli arstiteaduskonna 1979. aastal ning kümme aastat hiljem kaitses Moskva N. Burdenko nim. neurokirurgia instituudi juures meditsiinikandidaadi kraadi teemal "Aju verevoolu regulatsiooni küsimused ja stereotaktilised operatsioonid originaalse termokauteri kasutamisega".

Alates 1995. aastast on ta TÜ neurokirurgia professor ja alates 1996. aastast Tartu ülikooli närvikliiniku juhataja. Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti ta 2011. aastal.


Ülikooli sees on kindlasti veel teemasid, millega tegeleda. Näiteks karjäärimudeli arendamisega on juba alustatud, aga seal on veel palju arutelu vajavaid aspekte. Näiteks on tarvis läbi arutada, kuidas leida selle rakendamiseks täiendav rahastus.

Karjäärimudeli teine osa, mida on kolleegi Ülo Niinemetsa eestkõnelemisel välja toodud, puudutab karjääriredeli teine ots ehk akadeemilisest karjäärist väärikas väljumine. See vajab edasist läbirääkimist.

Rahastusmudeli alusel on meil olnud suhteliselt suur vabadus teha otsuseid ülikooli sees. Peab vaatama, kuidas seda vabadust on kasutatud.

Selle eelneva jutuga haakub ka näiteks järelkasvu probleem. Eriti teadusrahastuse kontekstis võib see osades kohtades olla päris tõsine probleem.

Viimasel nädalal on tõstatunud arutelu kõrghariduse ja teaduse rahastamisest. Kui riigieelarves ei peaks nende rahastus tõusma, mis hakkab siis ülikoolis toimuma?

See stsenaarium ei ole väga rõõmustav. Kindel on see, et peaksime katsuma säilitada kõike mis meil on. Me saame ju aru, et kui riigieelarve rahastus ei tõuse, mis siis teaduses on. Ma võin enda kolleegide juurest näite tuua.

Selge on see, et kui rahastus ei tõuse, siis läheb teadlaste vaheline konkurents veel suuremaks. Tekib ebakindlus ja see hakkab lagundama meie olemasolevaid töögruppe. Või ei tulegi Eestisse juurde noorteadlasi, vaid nad lähevad Eestist välja. Siis on see kogu karjääriredelile tõsine löök. Ei ole kindel, et nii läheb, aga me ei tea, kus see taluvuse piir läheb.

Kliinilistel erialadel – kui rahastus on niru, siis ma ei tea, kuidas teadust laiemalt üldse on võimalik teha.

Kui raha ei ole, ja seda kõrghariduse rahastust ei ole, siis sama töötajate arvu ja õppekavade hulgaga edasi minna ei saa. Aga ma tõeliselt ei usu, et selline stsenaarium tuleb.

Võib öelda, et optimeerimine annab ehk kvaliteedile midagi kasuks. Aga pikas plaanis ei saa nii edasi minna.

Kuna te olete arst ja esindate meditsiinivaldkonda, siis on humanitaaria ja sotsiaalteaduste valdkondade inimestel ülikoolis tekkinud hirm, kuidas meditsiinivaldkonnast tulev juht neisse ülikoolis suhtub. Kuidas näete ülikoolis erinevate valdkondade arendamise ja fokusseerimise vajadust? Kuidas tagate tasakaalu erinevate valdkondade vahel?

Kas niipidi peab kartma? Rektori absoluutne eeltingimus on, et ta on ikkagi kogu ülikooli rektor. Te võite mind uskuda – ma ei eelista ühtki teaduskonda. Minu päritolu kodueriala järgi ei ole kuidagi õigustatud hirm.

Tasakaalu osas ei otsusta rektor üksi. Prorektorid ja dekaanid on erinevatest valdkondadest ja keegi lähtu oma eelistustest oma valdkonnas. Ei tohiks olla hirmu, rohkem on vaja optimismi.

Spekuleerida sellise asjaga ei ole tark. Juhtimine on Tartu ülikoolis kollektiivne ja kollegiaalne protsess. Meil on praegu piisavalt suur vabadus: kui on probleem, siis ligipääs läbirääkimiseks on alati olemas.

Valdkondlikku tasakaalu tuleb hoida, aga küsimus on, kuidas valdkondade piire vähendada ja koostööd teha? See ei ole kindlasti sujuv protsess. Selle juures peab oskama kuulata, ja seda oskust, ma arvan, mul on.

Mis juhtub siis, kui osutub valituks teie vastaskandidaat ehk rektoriks saab Margit Sutrop?

Midagi ei juhtu. Siis on Margit Sutrop rektor. Sõltumata sellest, kes on rektor, midagi pöördumatult hullu ei juhtu.

Tunnustavalt ütleksin, et Margit Sutrop on juhina end väga suurepäraselt tõestanud.

Ta on loonud eetikakeskuse ja seda tugevalt arendanud. Eesti jaoks see väga oluline mõttekoda.

Kes kuuluvad teie meeskonda?

Meeskonda ei ole olemas. Praegune rektoraat on saanud töötada vaid mõni kuu. Minu arust on see veidi lühike aeg, et öelda sobivuse või mittesobivuse kohta. Väga palju uusi asju on tehtud teaduse, arenduse ja õppe poolelt.

Mul ei ole seda teadmist, mille alusel öelda, et üks sobib või teine ei sobi. Inimesi peab usaldama.

See ei tähenda, et ei oleks võimalik teha muudatusi või neid ei tehtaks.

Kui saate rektoriks, siis mis saab edasi teie senisest kliinilisest ja teadustööst ülikoolis?

Seal on kaks komponenti – arstiks olemine ja teadustöö. Kui olla täis pühendumusega sellises administratiivses ametis, siis ei ole võimalik teha sellises mahus kliinilist tööd.

Täiesti välistatud on kirurgi töö. Ma võin arstlikku nõu anda, aga põhimõtteliselt ei ole need kokkusobivad asjad.

Loomulikult ei saa ju kirurgiast hetkega ära astuda, see vajab mingit üleminekuaega. Arstitöö on oma kindlate reeglite ja kohustustega. Lisaks on vaja oma kompetents edasi anda järeltulijale.


TÜ nõukogu sõnastatud ootused tulevasele rektorile:

  • Ülikool vajab juhti, kes suudab panustada Eesti rahvusülikooli eestvedamise kõrval ka kogu Eesti ühiskonna ning Eesti ja Euroopa kõrghariduse- ja teadusarendustegevuse arengusse.
  • Tartu ülikooli rektoriks kandideerijalt oodatakse, et ta on tulemuslik õppe- ja teadusarendustöös ning silmapaistev akadeemiline juht.
  • Sobiv kandidaat on tõestanud end kogenud ja innustava juhina, ta on eestkõneleja ja eestvedaja, ülikooli visiooni ja strateegiliste liikumissuundade seadja.
  • Nõukogu ootab rektoriks pürgijalt strateegilise juhtimise pädevust, läbirääkimisoskust, võimekust otsuste langetamiseks ja elluviimiseks.
  • Tunnustatud arvamusliidrina on ta avalikkuses nähtav ja valmis võtma vastutust ülikooli esindamisel suhetes ühiskonna, riigiasutuste ja rahvusvahelise kogukonnaga, et Tartu ülikool oleks jätkuvalt nii Eesti parim kui ka üks Põhja-Euroopa parimaid ülikoole.

9. aprillil koguneb ühisistungile TÜ nõukogu ja senat, et anda omapoolne seisukoht kandidaatide sobivuse kohta. Rektori valib viieks aastaks 250-liikmeline valimiskogu. Valimiskoosolek toimub 26. aprillil algusega kell 12 ülikooli aulas.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: