Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli esindajad kohtusid eile, et arutada mil moel minna edasi sügisel sõlmitud rektorite kokkuleppega, ehk kuidas toimiks ülikoolide ja tselluloositehast rajada sooviva Est-Fori koostöö. Tartu ülikooli rektorikandidaadid aga usuvad, et nende ülikool peaks kokkuleppest taanduma.

Sügisel sõlmisid kolme ülikooli rektorid kokkuleppe ning lubasid, et teevad tselluloositehast puudutavates uuringutes koostööd. Paljusid teadlasi pahandas aga see, et kokkuleppes oli muuhulgas kirjas: “ülikoolide nimel ja ülikoolide kaubamärke kasutades väljendatakse ainult teaduslikult põhjendatud, tasakaalustatud ja koordineeritud seisukohti.”

„Minu meelest on juba sündinud oluline mainekahju Eesti ülikoolide sõltumatusele ja sõnavabadusele, akadeemilisele sõnavabadusele." Niimoodi reageeris kokkuleppele Tartu Ülikooli teadur Virve Sõber.

Ehkki kolm rektorit tõttas kinnitama, et kedagi suukorvistama ei hakata, elas mure teadlastes edasi ning kandus ka tänasesse saate Tartu Ülikooli rektoritekandidaatide debatti. Vikerraadio saates “Reporteritund” leidsid nii Margit Sutrop kui Toomas Asser, et Tartu Ülikoolil on põhjust sügisesest kokkuleppest taanduda.

„Täna ka Tartu Ülikooli rektori kohusetäitja võiks võtta Tartu Ülikooli rektori allkirja tagasi. Ja mina saades rektoriks kindlasti võtaks selle allkirja sealt ära. Ma arvan, et see on ebaõnnestunud kokkulepe, tegelikult ka Volli Kalm seda isegi tunnistas. Ja ülikoolis selles mõttes ei saa siiski olla ei suukorvistamist ega tegelikult ka seda püüdu, et tingimata kõiki suruda ühte arvamust arvama," rääkis Sutrop.

Saatejuht Mirko Ojakivi küsis Toomas Asserilt, kuidas teema suhtub sellesse, et ülikooli tulevane rektor võtaks allkirja tagasi? “Kas peate sellist tava heaks?"

Toomas Asser vastas: „Ilmselt on selleks põhjust."

Kokkuleppe alusel käivad arutelud

Küsimuse muudab keerulisemaks see, et rektorite kokkulepe pole vahepeal sahtlis seisnud. Eile kohtusid kolme ülikooli esindajad, et arutada, kuidas asjaga edasi minna. Tehast rajada sooviv ettevõte Est-For Invest soovib ülikoolide abi neljas uurimisteemas.

Tahkete jääkide taaskasutus, jätkusuutlik toormehange, logistika optimeerimine ja biogaasi tootmise perspektiivikus. Kohtumisel  osalenud Maaülikooli metsakorralduse ja metsapoliitika professor Henn Korjus ütles, et praegu on koostöö veel päris algusjärgus.

Ta rääkis, et praegu ongi Est-For küsinud ülikoolide arvamust, kas ollakse suutelised selliseid uuringuid tegema, mis nende jaoks oleks vajalikud, et seda tehast rajama hakata. “See protsess kindlasti ei ole lühike. Need uuringud võtavad aega ja rahastamisküsimused on praegu tagaplaanil. Kui need lähteülesanded ja konkreetsed töögrupid on koos, siis saab hakata mingeid kalkulatsioone tegema,” rääkis Korjus.

TTÜ ja maaülikool saavad ka Tartu Ülikoolita hakkama

Esialgsed, teemavaldkondade töögrupid lepiti eile küll kokku ja igas töögrupis on teadlasi kõigist kolmest ülikoolist, rääkis Korjus. Ühtlasi usub ta, et kui Tartu Ülikool rektorite kokkuleppest taganeb, saavad TTÜ ja Maaülikool ka kahekesi hakkama.

„Praegu kõik need küsimused, mida Est-For meie käest küsis, tunduvad mõistlikud. Kui ükskõik millist suurt tehast teha Eestisse, siis tehase arendajatel, pankadel, rahastajatel on küsimusi, millele nad vajavad vastuseid. Eesti teadus saaks sellele ju vastata, vähemalt mõnele küsimusele, kui me kõigele ei oska.”

Sisuliselt on rektorite kokkuleppes segamini kaks teemat. Ühel pool on ülikoolide  arusaam, et kui arendaja soovib uuringuid tellida, on ülikoolidel mõistlik koostööd teha. Teisel pool seisab kokkuleppesse kirjutatud punkt, mis räägib kommunikatsioonist ja seisukohtade koordineerimisest.

Seda kas ja kuidas on koordineerimisest rääkivat punkti tarvitatud, jääb segaseks. Pigem kõlavad meedias just need küsimused, milles teadlaste arvamused ka avalikult lahku lähevad.

„See minu arust ei meeldinud meie ülikooli rektorile, et kui seal üks teadur võtab sõna ja ütleb, et Maaülikooli teadlased arvavad, et Eestis metsa raiutakse liiga palju näteks. Noh, mina ütlen, et minu arvates ei raiuta metsa palju. Just et oleks reglementeeritud see, et kui üks teadlane ütleb, et nii on ja teine ütleb, et teistmoodi on ja mõlemad esindavad nagu ülikooli arvamust. Loomulikult, ülikoolil ei saa olla paljudes küsimustes ühtset arvamust,” ütles Henn Korjus.