Looduspõhist innovatsiooni kannustab suhtlus kogukondadega ({{commentsTotal}})

Looduspõhiste lahenduste argielus rakendamisel mängib võtmerolli suhtlus kogukondadega.
Looduspõhiste lahenduste argielus rakendamisel mängib võtmerolli suhtlus kogukondadega. Autor/allikas: Wikimedia Commons

Tallinna ülikoolis toimunud looduspõhiste lahenduste konverentsil esitasid Soome teadlane Eeva Furman ja Rootsi teadlane Lena Ek senini paljudele reaalvaldkonna uurijatele, sh loodusteadlastele mitteomase seisukoha, et kogu teaduslik looduspõhine innovatsioon saab võimalikuks vaid juhul, kui suudetakse luua valdkonna kohta teadlikkus inimeste ja kogukonna liikmete peades.

Inimesed suudetakse panna uut moodi käituma vaid selle teadlikkuse ja teadmuse abil. Ökoloogia kontekstis räägime keskkonnateadlikust käitumisest ja oskusest looduspõhiseid lahendusi igapäeva ellu tuua.

Eeva Furmani sõnul on professionaalne strateegiline kommunikatsioon koos läbimõeldud siht-sidusrühmade suhetega tulemuste saavutamiseks ainus võimalus. 2014. aasta Eurobaromeeter kinnitab Skandinaavia teadlaste probleemipüstitust ja muret. Näiteks Baltikumi riikidest on selle uuringu põhjal kõige väiksem kompetentsus keskkonna teemadest eestlastel – vaid 14 protsenti väidab, et nad on teemaga väga hästi kursis. Lätis on see number 21 protsenti ja Leedus 22 protsenti.

Nagu näitas ka konverentsil peetud arutelu looduslikel lahendustel põhinevate sadevetelahenduste teemal, inimeste harjumused ja teadmised on uute lahenduste kasutuselevõtul üks peamisi takistusi. Maastikuarhitekt Gen Mandre tõi välja, et praeguseks on välja töötatud linnades sadevete looduslähedaks juhtimiseks juba arvukalt viise. Arendajad ja kohalikud elanikud kipuvad aga eelistama traditsioonilisi lahendusi, mis ei pruugi aga aidata näiteks kliimamuutuse tõttu ägenenud tormidega hakkama saada.

Keskkonnakommunikatsiooni üks keskseid küsimusi viimastel aastatel on olnud, kuidas ületada lõhet inimeste teadlikkuse ja käitumise vahel. Inimesed küll võivad olla teadlikud, milline on n-ö õige ja keskkonnasõbralik käitumine, kuid ei käitu niimoodi järjepidevalt. Uuringute kohaselt aitab inimesi soovitava käitumiseni juhtida mitmed eri motivaatorid, teiste seas ühiskondlikud hoiakud ja kogukonna meelsus.

Inimesi on võimalik soovitava käitumiseni "nügida", kasutades õigetes kohtades vastavaid piiranguid või käitumist hõlbustavaid keskkonnamuudatusi, nagu on näidanud sel aastal Nobeli majanduspreemia pälvinud Richard Thaleri tööd. Ka inimeste ja kogukondade kaasamine uute lahenduste kavandamisse ja ellu viimisesse aitab kaasa uuenduste omaksvõtule.

Furman ja Ek mõlemad analüüsisid kriitiliselt ka otsustajate praktikaid ja reeglistike loojaid. Teadlaste hääl looduse rollist urbaniseerumistrendi surve all oleva elukeskkonna päästmiseks kõlab ühe valjemini, kuid puudu jääb interdistsiplinaarsest koostööst eri valdkondade vahel, lisaks sellele, et inimeste käitumismustrid seda veel ei toeta.

Teema oli teadlaste ja poliitikute poolt diskusiooniks konverentsil “Looduspõhised lahendused: innovatsioonist igapäevakasutusse” (NBS) sel nädalal Tallinna Ülikoolis. Konverentsi korraldasid Keskkonnaministeerium,  Tallinna Ülikool, Euroopa Komisjon ning see on osa Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eestistumise ametlikust programmist.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



USA president Donald Trump.

Kuidas mõjusalt esineda: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait

Kuidas mõjusalt esineda? Kõnelemise kunsti ehk retoorika hällis Vanas Kreekas oli esinejate jaoks üks arusaadav ja lihtne soovitus: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait. Viimane ei tähendanud seda, et esineja peaks tulema lavale ja vaikima, aga ta ei tohtinud liigselt lobiseda, pidi oskama pidada pausi ja mis peamine- jälgima kuulajaskonda, kirjeldab Tallinna ülikooli avalike suhete lektor Mart Soonik.

Küberturvalisus kehtib põhimõte: ehitatud müüride kõrgus on ebaoluline, kui väravavalvur on võimalik hõlpsasti ära meelitada.

Just sina oled küberturvalisuse nõrgim lüli

Kuna küberkuriteo sooritamiseks kulub vaid sekund, on kasutajat kaitsta väga keeruline. On vaid üks lahendus ja see kätkeb endas õigusteadust ning kasutaja harimist, kirjutab Tartu ülikooli IT-õiguse doktorant Kristjan Kikerpill.

Hea küsimus: mitu bakterit elab korraliku rahatähe peal?

Nakkushaiguste ja kõhutõbede laiem levik on tekitanud ERR Novaatori lugejatel küsimuse, kas näpud tuleks talvel igaks juhuks eemal hoida ka käest-kätte ringlevast paberrahast ja müntidest. Kuigi raha on tõepoolest räpane, pole vastus ehk päris see, mida võiks ehk oodata.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: