Inimesed suudetakse panna uut moodi käituma vaid selle teadlikkuse ja teadmuse abil. Ökoloogia kontekstis räägime keskkonnateadlikust käitumisest ja oskusest looduspõhiseid lahendusi igapäeva ellu tuua.

Eeva Furmani sõnul on professionaalne strateegiline kommunikatsioon koos läbimõeldud siht-sidusrühmade suhetega tulemuste saavutamiseks ainus võimalus. 2014. aasta Eurobaromeeter kinnitab Skandinaavia teadlaste probleemipüstitust ja muret. Näiteks Baltikumi riikidest on selle uuringu põhjal kõige väiksem kompetentsus keskkonna teemadest eestlastel – vaid 14 protsenti väidab, et nad on teemaga väga hästi kursis. Lätis on see number 21 protsenti ja Leedus 22 protsenti.

Nagu näitas ka konverentsil peetud arutelu looduslikel lahendustel põhinevate sadevetelahenduste teemal, inimeste harjumused ja teadmised on uute lahenduste kasutuselevõtul üks peamisi takistusi. Maastikuarhitekt Gen Mandre tõi välja, et praeguseks on välja töötatud linnades sadevete looduslähedaks juhtimiseks juba arvukalt viise. Arendajad ja kohalikud elanikud kipuvad aga eelistama traditsioonilisi lahendusi, mis ei pruugi aga aidata näiteks kliimamuutuse tõttu ägenenud tormidega hakkama saada.

Keskkonnakommunikatsiooni üks keskseid küsimusi viimastel aastatel on olnud, kuidas ületada lõhet inimeste teadlikkuse ja käitumise vahel. Inimesed küll võivad olla teadlikud, milline on n-ö õige ja keskkonnasõbralik käitumine, kuid ei käitu niimoodi järjepidevalt. Uuringute kohaselt aitab inimesi soovitava käitumiseni juhtida mitmed eri motivaatorid, teiste seas ühiskondlikud hoiakud ja kogukonna meelsus.

Inimesi on võimalik soovitava käitumiseni "nügida", kasutades õigetes kohtades vastavaid piiranguid või käitumist hõlbustavaid keskkonnamuudatusi, nagu on näidanud sel aastal Nobeli majanduspreemia pälvinud Richard Thaleri tööd. Ka inimeste ja kogukondade kaasamine uute lahenduste kavandamisse ja ellu viimisesse aitab kaasa uuenduste omaksvõtule.

Furman ja Ek mõlemad analüüsisid kriitiliselt ka otsustajate praktikaid ja reeglistike loojaid. Teadlaste hääl looduse rollist urbaniseerumistrendi surve all oleva elukeskkonna päästmiseks kõlab ühe valjemini, kuid puudu jääb interdistsiplinaarsest koostööst eri valdkondade vahel, lisaks sellele, et inimeste käitumismustrid seda veel ei toeta.

Teema oli teadlaste ja poliitikute poolt diskusiooniks konverentsil “Looduspõhised lahendused: innovatsioonist igapäevakasutusse” (NBS) sel nädalal Tallinna Ülikoolis. Konverentsi korraldasid Keskkonnaministeerium,  Tallinna Ülikool, Euroopa Komisjon ning see on osa Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eestistumise ametlikust programmist.