Teadlased: elamisväärse tuleviku võti peitub tarkades linnades ({{commentsTotal}})

Blade Runneri düstoopia võib saada läbimõtletuid otsuseid langetades reaalsuseks.
Blade Runneri düstoopia võib saada läbimõtletuid otsuseid langetades reaalsuseks. Autor/allikas: godino/Creative Commons

Targad linnad, mis suudavad reaalselt praktiseerida elustiili läbi sini-rohelise infrastruktuuri, tagavad elukvaliteedi jätkusuutlikkuse tulevikus, järeldavad tulevikulinnade uurimisele keskenduvad teadlased.

Teist tüüpi arengute puhul võib tekkida juurde palju nn surnud linnu, mida võib tänapäeval kohata möödunud tööstusliku liigtootmise tulemusena juba mitmel pool maailmas. Seisukohale on jõutud läbi mitmete empiiriliste uuringute. Probleemi ulatusele viitab ka üleilmne trend linnastumise jätkumisele.

Looduspõhiste rakenduste uurimisel on teadlaste arvates oluline aru saada, milline on reaalse kogukondade elukorralduse praktika mõju inimestele ja nende elu kvaliteedile. Oluline on ka see, milliseid otsuseid teevad ja regulatsioone kehtestavad kohalikud omavalitsused, kuivõrd kaasatakse sinna kohalike kogukondade liikmeid ja kui vastutustundlikud on oma mõtteviisilt ametnikud.

Teadlased rõhutavad hetkeprobleemina, et linnade elukeskkonna inimsõbralikumaks muutmise olulisusest räägitakse küll palju, kuid tegudeni jõutakse vaevaliselt.

Kõik sõltub kontekstist
Itaalia teadlased pakkusid oma uuringus välja valiku tegureid, millele peaksid targad linnad oma strateegias tähelepanu pöörama. Need on õhu puhtus, veesüsteemid, rohealad, linna planeerimine, kodanike võimalus osaleda, koostöö erinevate valdkondade vahel, arusaam sellest, et mängus on inimeste tervis ja heaolu, kliimast tulenevad tegurid, suhtlus kohalike kogukondadega jne.

Erinevad teadlasrühmad panevad sõltuvalt linna asukohast ja eripäradest rõhku erinevatele teguritele. Eesti jaoks võiks huvipakkuvaks olla aga Soome teadlaste järeldus. Looduspõhiselt elu korraldavates linnades ja targalt planeeritud sini-rohelisi strateegiad rakendavates omavalitsustes on vähenenud elanike stressi tase. Vähenenud on ka inimeste vaimsest tervisest tulenevad probleemid.

Soome ühiskond on teadlaste hinnangul olnud aastaid geneetiliselt väga suletud. Seetõttu esineb riigis ka palju pärilikke haigusi. Need väljenduvad sageli vaimse puudena. Seega peavad Soome loodusteadlased puudega inimeste heaolu suurendamise üheks võtmeteguriks just linnade ökosüsteemide strateegilist planeerimist ning targalt planeeritud ja ehitatud ökosüsteemist teadlikult elustiili ja mõtteviisi kujundamist.

Itaallaste käsitluses on kõige suuremaks riskiteguriks ja kohalikus kontekstis kõige keerukamalt lahendatav probleem targa linna lahenduste leidmisel õhusaaste.

Samas kinnitavad Suurbritannia teadlaste näited, et võtmeküsimuseks võivad hoopiski saada veega seotud probleemid. Üleujutustest tingitud kahjud ja ootamatused, rannikuga seotud kriitilised olukorrad jmt on olnud päevakorral ka Eestis. Pärnu rannapiirkonna üleujutused, samuti Tallinnas Härjapea jõe asfaldi alla surumisest tulenenud üleujutused on saanud suuremate vihmadega juba tavapäraseks nähtuseks..

Esimesed sammud
Teadlased on üksmeelel selles, et tuleviku targad linnad saavad alguse vastutustundlikust juhtimisest, analüüsidel põhineval regulatsioonist, interdistsiplinaarsusest ning maksusüsteemi arendamisest. Teisisõnu tuleb planeerida lõpplahendused majanduslikult tasuvate ja ressursse säästvatena.

Esimene samm ja sealjuures kõige lihtsam oleks alustada teadlaste sõnul puude istutamisest. Praktikas võiks sellest algatusest kasvada aga juba kõrgtehnoloogilised lahendused, mis on strateegiliselt planeeritud ja kavandatud läbi erinevate arengustsenaariumite.

Tarkade linnade ja sinirohelise infrastruktuuri teema oli teadlaste poolt diskusiooniks konverentsil “Looduspõhised lahendused: innovatsioonist igapäevakasutusse” möödunud nädalal Tallinna ülikoolis.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: