Nii leiab hiljuti kaitstud doktoritöös Tartu ülikoolis meditsiiniteadlane ja vastsündinute arst Georgi Nellis. 

Abiained on ained, mida lisatakse ravimitele peamiselt eri ravimivormide väljatöötamiseks, nende säilitamiseks ning maitse- ja lõhnaomaduste parandamiseks. Keskmiselt moodustavad abiained 90 protsenti manustatava ravimi massist. 

Arvestades eri vanuses inimeste ainevahetuse iseärasusi, on teatud abiainete kasutamisega seotud riskid enam väljendunud just vastsündinutel. Seda sellepärast, et vastsündinute kesknärvisüsteem ja teised elutähtsad organid ei ole veel lõplikult välja arenenud. 

Probleem ei ole massiline, kuid väärib siiski suuremat tähelepanu. Kirjeldatud on mitmeid juhtumeid, kus ravimites olevad abiained seostatakse väikelaste mürgistusega, mis on viinud eluohtliku seisundini või lõppenud koguni surmaga. 

Enam kui tuhandest kasutusel olevast abiainest põhjustavad vastsündinutel kõrvaltoimeid teadaolevalt vaid üksikud. Nende üksikute hulka kuuluvad näiteks parabeenid, polüsorbaat 80, propüleenglükool, etanool, bensoehape, naatriumbensoaat, bensüülalkohol, sorbitool, naatriumsahhariin ja bensalkooniumkloriid. 

Kui palju selliseid potentsiaalselt ohtlikke abiainetega ravimeid vastsündinutele Euroopa haiglates manustatakse Georgi Nellis oma doktoritöös uuriski. Tuli välja, et mõttetult palju. 

Unikaalne uuring

Ravimeid, mida vastsündinutele teatud juhtudel manustatakse on üle tuhande. Neist kolmandik sisaldab ühte sellele eagrupile potentsiaalselt ohtlikku abiainet. Vähemalt ühte sellist ravimit manustatakse kahele kolmandikule vastsündinutest. 

Nii selgub Nellise doktoritööst, mille tarvis on kahe üksteist täiendava meetodi abil andmeid kogutud paarikümnes Euroopa riigis ja ligikaudu sajas vastsündinute osakonnas. See on esimene tervet Euroopat hõlmav põhjalik ülevaade vastsündinute kokkupuutest ravimites olevate kahjulike abiainetega. 

Neonatoloog Nellis on koostanud unikaalse andmebaasi Euroopa vastsündinutel kasutatavate ravimite kohta, mis võimaldab hinnata abiainete manustamise mahtu vastsündinutel. Lisaks aitab andmebaas identifitseerida ka abiainetega seotud riske ja näidata võimalikke lahedusi, kuidas vähendada vastsündinutele teadaolevate kõrvaltoimetega abiainete manustamist. 

Oht vastsündinutele

On tähelepanuväärne, et hoolimata suurest abiainete osakaalust ravimis, on nende mõju tervisele uuritud suhteliselt vähe. Eeskätt uuritakse ravimite puhul vaid toimeaine kvaliteeti, tõhusust ja ohutust. Siiski on just viimasel ajal ühe selgemaks saanud, et ka abiained võivad olla kõrvaltoimete põhjustajateks. 

Enamikul juhtudel puutusid vastsündinud Euroopa haiglates potentsiaalselt ohtlikke abiainetega kokku just sageli kasutatavate ravimite kaudu. See tähendab, et kui need sageli kasutusel ravimid asendada vastsündinutele ohutumate ravimitega, on võimalik lahendada suur osa probleemist väga kiiresti. 

Nellise sõnul säästaks juba praegu olemasolevate asendusvõimaluste kasutamine paljud vastsündinud neile ebavajalikest ja potentsiaalselt ohtlikest abiainetest, mida ravimetes laialt kasutatakse. 

Potentsiaalselt ohtlik tähendab, et kõne all olevate abiainete toksilisust võib ette tulla näiteks teatud koguses manustamisel.

“Loodetavasti paljudes praegu kasutusel olevates ravimites ei olegi väikelastele ohtlike abiainete kontsentratsioon niivõrd kõrge, et see neil toksilisust põhjustaks,” sõnas Nellis. Ent tema sõnul ongi suurim probleem see, et korralike toksikoloogiliste uuringute tegemiseks ei ole ravimites kasutatavate abiainete koguste kohta käiv info kättesaadav. “Sellepärast räägimegi nendest abiainetest kui potentsiaalselt toksilistest.”

“Küll on õige, et kui on võimalus manustada vastsündinule või väikelapsele ravimit ilma nende abiaineteta, siis tuleb eelistada seda,” lisas Nellis. 

Ootamatult lihtne lahendus

Kuna enamasti on ohutumad variandid juba ka olemas, tuleks eelkõige tegeleda meedikute teadlikkuse tõstmisega selles osas, millist ohtu ravimite abiained vastsündinutele kujutavad.

Nellis lisas, et kõikide uuritud abiainete klasside kasutuses esines regionaalseid erinevusi. “Võrreldes ida regiooniga kasutati põhja ja lõuna piirkonnas parabeene suurema ning propüleenglükooli ja polüsorbaat 80 väiksema tõenäosusega. Magusainete kasutus oli ida regioonis kõikidest teistest piirkondadest madalam.”

Tema sõnul näitab selline geograafiliste erinevuste olemasolu, et mitte kõigis ravimites ei ole potentsiaalselt ohtlikud abiained hädavajalikud. See viitab, et liigsete abiainete manustamist vastsündinutele saab vältida asendades need juba praegu Euroopa turul olemasolevate ohutumate ravimpreparaatidega. Tartu ülikooli kliinikumi lastekliiniku arst-õppejõud Georgi Nellis. Autor: Erakogu

Kas tead?

• Varem on näidatud, et Eesti kahes neonatoloogia osakonnas manustati poole aasta jooksul 88-le protsentidel vastsündinutest vähemalt ühte teadaolevate kõrvaltoimetega abiainet. Sarnaseid tulemusi on saadud ka Brasiilias ja Sloveenias tehtud uuringutega. 

Allikas: Georgi Nellise doktoritöö.