Preeklampsia on rasedustüsistus, mida esineb 3–8 protsendil lapseootel emadest. Selle tüsistusega kaasneb vererõhutõus ehk hüpertensioon ning ema uriini tekib valk. Haigus tekib vaid raseduse ajal, enamasti raseduse viimasel kolmandikul. Raskematel juhtudel võib rasedal esineda ka nägemishäireid, peavalu, iiveldust ja ülakõhu valu.

Enamasti lõpeb isegi diagnoositud preeklampsiaga rasedus hästi ja sünnib terve laps. Kuid emal võib see põhjustada kahjustusi neerudes, maksas ja muudes elutähtsates organites. Pennsylvania ülikooli teadlaste uuringust selgub, et lisaks eelmainitud tüsistustele võib preeklampsia tõttu naise edasises elus kujuneda välja südamehaigus.

Teadlaste sõnul on preeklampsia südamehaiguse väljakujunemisel suisa võrdväärne riskitegur eluaegse suitsetamisega. Seda, mis toimub naise organismis ajavahemikul rasedusest kuni südmaeprobleemideni, teadlased veel ei tea. Ja seetõttu asutaksegi seda uurima.

USA südametervise assotsiatsioon on seetõttu võtnud eraldi uurimise alla just need naised, kellel esines raseduse ajal seda tüsistust.

Naiste südameid, nii preeklampsiat põdenute kui normaalse raseduse kulgemisega emade omi, uuritakse kuue nädala jooksul pärast sünnitust südame ultraheliuuringuga. Nii on võimalik võrrelda, kas tervete ja preeklampsiat põdenud naiste südametegevuses on märgata erinevusi. Ehkki südamehaiguse väljakujunemiseks võib minna aastakümneid, loodavad arstid, et ka väikeste muutuste märkamine võib juba anda vihje haiguse tekkest.

Varasematest uuringutest on teada, et afro-ameerika naistel esineb rohkem preeklampsiat ning ühtlasi on neil ka suurem südamehaiguste risk.

Uuringu tulemusi esitletakse selle nädala reedel USA lootemeditsiini ühingu aastakonverentsil.