"Ultraheliga saab küll välja selgitada, kui kaugele loode arenenud on, kuid mitte seda, millal naine sünnitab. Lapse enneaegne ilmale tulek on aga peamine imikute surmapõhjus. Me teame, et risk on kõrgem Aafrika päritolu või vanemaealiste naiste hulgas, kuid me ei tea täpselt, keda see täpselt puudutab," nentis Mira Moufarrej, uurimuse kaasautor ja Stanfordi ülikooli doktorant. Sündi loetakse enneaegseks, kui naine toob lapse ilmale planeeritud sünniajast kolm nädalat varem.

Täpsemate ennustuste tegemiseks otsis Moufarrej verest lapse enneaegsele sünnile viitavaid molekule. Seejuures jäi töörühmale silma RNA. Need molekulid annavad parasjagu loote ja ema organismis avalduvate geenide põhjal rakkudes leiduvale masinavärgile juhiseid, milliseid valke on vaja parasjagu valmistada. Sobivate molekulide leidmisel lähtus Moufarrej 21 naise poolt terve rasedusaja vältel iga nädal antud vereproovidest. Töörühm leidis, et enneaegse sünniga seostusid üheksa RNA molekuli.

Leitud biomarkerite proovile panemiseks uuris Moufarrej, kui hästi sai nende põhjal ennustada veel kümne proove andnud naise sünnitusaega. Seda suudeti teha kahenädalase täpsusega igal teisel juhul. See ei pruugi tunduda esmapilgul väga suure saavutusena. Samas saab ultraheliga esimesel trimestril tulemusi, mille täpsus küündib 48 protsendini. "Meie test töötab ultrahelist paremini teisel ja kolmandal trimestril. Need on komplementaarsed," selgitas Moufarrej.

Teises katses uuris töörühm naisi, kellel oli lapse enneaegselt ilmale toomiseks risk juba teadaolevalt kõrgem. Nende vereproovide uurimisel leiti veel seitse olulist molekuli. "Neist suurem osa oli seotud ema geenide saadetavate signaalidega. Olulised koed valmistuvad sünnitamiseks," märkis Moufarrej. Kahe rühma kombineerimisel suutis ennustada töörühm lapse sünniaega kahenädalase täpsusega neljal juhul viiest. Igal kümnendal juhul oleks öeldud aga ennustuste põhjal ka lapse õigeaegselt ilmale toonud naistele, et nad sünnitavad enne õiget aega.

"Praegused saadaolevad testid suudavad väga hästi ennustada seda, kui laps enneaegselt ilmale ei tule, kuid mitte seda, millal laps enneaegselt sünnib. Saadavad tylemused võivad olla seeläbi julgustavad. Samas tahad valmistuda ka võimaluseks, et sul on ravi vaja," märkis Moufarrej.

Samas rõhutas ta, et tegu oli pilootuuringuga. Uuringu põhjal vabalt poest ostetava testi loomiseni läheb veel paar aega. "Esmalt on vaja kontrollida, et sama häid ennustusi saab teha ka juhuslikult valitud naiste hulgas," laiendas Moufarrej. Doktorandi nägemuse järgi võiks anda tulevikus arsti juures vereproovi iga last ootav naine. Maailmas kokku tuleb enneaegselt ilmale igal aastal ligikaudu 15 miljonit last.