Antoine Coutrot Londoni Queen Mary ülikoolist ja ta kolleegid näitasid ligi 500 vabatahtlikule arvutiekraanilt näitlejate nägusid ja mõõtsid erilise seadmega, kuidas nende silmad liikusid. Vabatahtlikel paluti seejuures ka öelda, kui pikalt neil on mugav ekraanil nähtava näoga omalt poolt silmsidet hoida.

Selgus, et naised vaatlesid rohkem näo vasakut poolt ja ka vasakut silma, kuid seejuures uurisid tervet nägu hoolikamalt kui mehed. Sugude erinevus oli nii suur, et teadlased suutsid puhtalt silmade liikumise järgi näovaataja sugu õigesti ära arvata 80 protsendil juhtudest.

Tõenäoliselt on tegu bioloogilise, mitte kultuurilise eripäraga, sest katses osales ligi 60 rahvusest inimesi. Samuti püüdsid teadlased välistada ekraani pealt vaadeldud inimeste juures tajuda võidud isikuomaduste nagu veetlevuse või usaldusväärsuse mõju katsetulemustele.

Eks paljud inimesed ole ennegi kahtlustanud juba puhtalt elukogemuse põhjal, et mehed ja naised võivad maailma kohati eri moodi näha, aga nüüd ajakirjas Journal of Vision kirjeldatud uurimistöö lisab neile kahtlustele mingil määral ka teaduslikku tuge.

Teadlased ise arvavad, et samad soopõhised erinevused, mis väljenduvad erisuguses näovaatlusviisis, võivad avalduda ka näiteks filmi vaadates või ka autojuhina liiklust jälgides.