Keskuse tegevus ei ole piiratud üksnes Hiina, Jaapani, Korea või Indiaga, vaid hõlmab ka Lähis-Ida maid ja Türgit.

Tartu ülikooli Aasia keskuse juhataja kohusetäitja Elo Süld ütles, et nende soov on keskuse kaudu algatada arutelu ühiskonnas nii rändekriisi kui ka Aasia majandusturgudel toimimise teemadel, alustada ühisprojekte ning osaleda nõuandja ja asjatundjate vahendajana nii avaliku sektori, riigistruktuuride kui ka ettevõtjate vahel.

"Keskus saab efektiivsemalt vahendada vajalikku ekspertiisi, näiteks araabia keele ja kultuuri ning islami religiooni tundvate teadlaste kompetentsi, mis muidu laiali hajuma kipub. Nii ei pea asjatundlike inimeste leidmiseks tegema erilisi pingutusi, vaid see teadmine on paremini nähtav ja kättesaadav," selgitas Süld.

Süld lisas, et juba praegu on huvi tuntud erinevate koolituste ja konsultatsioonide vastu: "Need küsimused on tähtsad nii riigiasutuste jaoks, aga ka välissuhtluse tasemel," ütles ta, viidates Eesti saatkonna avamisele Pekingis. Hiina mängib Eesti jaoks tähtsat rolli mitmes valdkonnas, sealhulgas ekspordis ja logistikas.

Elo Süld rõhutas, et kohalikku keelt ja kultuuri tundmata on Aasias äärmiselt keeruline hakkama saada, rääkimata koostöösuhete (teaduskoostöö või ettevõtluse arendamine) või esinduste (sh turismi eesmärgil) loomisest. "Rahast üksi ei piisa sealses keskkonnas tegutsemiseks, sest Aasiat inglise keel veel ei valitse," ütles ta.

Kestliku ja rahvusvaheliselt tunnustatud Aasia pädevuskeskuse loomisele Eestis on õla alla pannud kõik Tartu ülikooli neli valdkonda. Aasia keskuse idee initsiaatoriteks on teiste teadlaste seas rahvusvahelise ettevõtluse professor ja akadeemik Urmas Varblane ning patofüsioloogia professor Sulev Kõks, keda seob, nagu ka mitmeid teisi Tartu teadlasi, pikemaajaline teaduskoostöö Saudi Araabia, Korea, Hiina ja Vietnamiga.

Tartu ülikool eraldas Aasia keskuse käivitamiseks sada viiskümmend tuhat eurot.