Zika ja dengue palaviku viiruste sarnasus lubab vaktsiini väljatöötamises läbimurret, kuid kätkeb endas ka ohtu ({{commentsTotal}})

Dengue`i palavik võib tekitada tugevaid pea- ja liigesevalusid
Dengue`i palavik võib tekitada tugevaid pea- ja liigesevalusid Autor/allikas: Wikimedia Commons

Teadusajakirjas Nature Immunology ilmus täna uuring, mille kohaselt mõned dengue palaviku antikehad tõrjuvad ka Zika viirust. Aga samas on dengue palaviku läbipõdemine täiendav riskifaktor – see soodustab Zika viiruse paljunemist inimese kehas.

Suur osa dengue viiruse antikehadest on võimelised neutraliseerima Zika viirust. Zika viirus esineb umbes 90 protsendi ulatuses samal levialal kus Dengue palavikki.

Mõlemad viirused kuuluvad Flaviviridae perekonda. See võib omakorda anda olulise sisendi Zika viiruse vaktsiini väljatöötamisse, mis omakorda võiks mõjuda mõlema viiruse puhul.

Londoni Imperial kolledži ja Prantsusmaal asuva Pasteuri instituudi teadlased uurisid antikeha struktuuri sel hetkel, kui ta on kinnitunud raku külge. Ja selle alusel saab luua vaktsiini, mis peaks organismis tekitama potentsiaalseid viirusi hävitavaid antikehi.

Uurimisrühma juht Félix Rey ja tema kolleegid tegid katseid koekultuuridel. Nad said teada, et kaks antikeha, nimetustega anti-EDE1 mAb ja anti-EDE2 mAb, mis olid võetud dengue palavikku nakatunud inimestelt, suudavad kinnituda Zika viiruse külge ja ennetada nõnda viirusesse nakatumist.

Teine uurimisrühm, mida juhtisid Juthathip Mongkolsapaya ja Gavin Screaton, leidis oma katsetes, et ristreaktsioon Zika ja dengue palaviku vahel loob ühtlasi olukorra, kus antikehad, mis neutraliseerivad dengue viirust, soodustab samal ajal Zika viiruse paljunemist. Seega neile inimestele, kes on läbi põdenud dengue palaviku, on Zika viirusesse nakatumine ohtlikum, sest viirus paljuneb kehas kiiremini.

Zika viirus häirib loote arengut eeskätt esimesel trimestril, mis on närvisüsteemi arengu seisukohast kriitilise tähtsusega. Teisel trimestril nakatunud naisi pole aga seni põhjalikult uuritud.

Kokku on Colombias alates Zika epideemia algusest nakatunud viirusesse vähemalt 65 000 inimest, kellest moodustavad rasedad naised pea 12 000. Seejuures diagnoositi haigus kõige sagedamini 15—29. aastatel naistel. Kolm korda sagedamini, kui samasse vanuserühma kuuluvatel meestel.

Toimetaja: Marju Himma



osoon
Kilekotid

Hiiumaa plastitootjad toodavad prügikilest uusi kotte

Hiiumaad saab nimetada Eesti plastisaareks, sest seal paiknevad Eesti juhtivad plastitootjad. Üks neist on Käinas asuv Biobag Dagöplast. Et plastitootmine ei tundu esialgu kõige keskkonnasõbralikum tööstusharu, siis kuivõrd suur mõju on Hiiumaal asuval ettevõttel meie loodusele?

USA president Donald Trump.

Kuidas mõjusalt esineda: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait

Kuidas mõjusalt esineda? Kõnelemise kunsti ehk retoorika hällis Vanas Kreekas oli esinejate jaoks üks arusaadav ja lihtne soovitus: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait. Viimane ei tähendanud seda, et esineja peaks tulema lavale ja vaikima, aga ta ei tohtinud liigselt lobiseda, pidi oskama pidada pausi ja mis peamine- jälgima kuulajaskonda, kirjeldab Tallinna ülikooli avalike suhete lektor Mart Soonik.

Süsinikkiudkomposiiti kasutatakse näiteks lennukitööstuses, kus on oluline, et materjal oleks kerge ja vastupidav.

TTÜ teadlane leidis uue meetodi tulevikumaterjalide analüüsiks

Kosmosetehnikas ja lennukitööstuses, aga ka näiteks autode ja sporditarvete toomisel kasutatakse keerulist materjali: süsinikkiudkomosiiti. See on ülitugev, kuid siiski on tal omad nõrkused. Just neid nõrkusi silmas pidades arendas Tallinna tehnikaülikooli värske doktor Martin Lints välja uudse meetodi nende materjalide analüüsimiseks.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: