Ajumustri-avastus võib aidata tahet suunata ({{commentsTotal}})

Foto: Carsten Tolkmit/Creative Commons

Kas teil jääb ka mõnikord justkui tahtejõudu väheks, nii et jätate täitmata endale antud lubadusi ja lösutate päev läbi näiteks mõnda mõttetut telesarja vaadates diivanil selle asemel, et minna näiteks loodusesse matkama või siis pistate lehtkapsasalati asemel pintslisse hoopis juustuburgeri.

 

Võibolla olete koguni soovinud, et teil oleks ajus implantaat, mis turgutaks õige otsuse tegemist tagant ja summutaks vale otsuse vaagimise maha? Võibolla on sellise seadeldise loomisel abi ameerika teadlaste tööst, kes on ahvide ajusid uurides leidnud üles täpsed närvirakkude aktiivsusmustrid, millelt võib välja lugeda, milliste valikute vahel ahvike kõhkleb ja ka üsna hästi ennustada, millise valiku lõpuks teeb.

Siit võibki edasi fantaseerida, et kui neid valiku tegemise närvimustreid teame ja tunneme, siis võibolla õpime kunagi andma ajju elektroodidega väikesi lisaimpulsse, et valik mitme võimaluse vahel tuleks selline, nagu me oleme varem otsustanud.

Berkley California teadlased eesotsas Jonathan Wallisega näitasid makaakidele arvutiekraanil abstraktseid kujundeid, millele osutades sai ahv lonksu puuviljamahla, aga mõne kujundi puhul natuke rohkem ja maitsvamat kui mõne teise puhul. Nii oligi ahv valikuolukorras, kus ta mõnikord üsna põhjalikult kõhkles ja kaalutles, millisele kujundile osutada. Kuid et teadlased olid pannud ta ajju närvisignaale registreerivad elektroodid ja teinud seda erakordselt osavalt, siis nägid nad oma arvutiekraanil ahvi aju närviaktiivsuse mustrit.

Nad kirjutavad ajakirjas Nature Neuroscience, kuidas pingelises valikuolukorras vaheldusid ahviaju orbitofrontaalses korteksis – otse silmade taga asuvas ajukoore osas – kiiresti ühe otsuse muster ja teise otsuse muster, siis jälle ühe ja siis jälle teise otsuse muster. Kumba mustrit rohkem esines, selle valiku ahv ka lõpuks enamasti tegi. Nii täpselt pole teadlased kunagi varem otsuste sündimisele vastavat neuroaktiivsust vaadelnud.

Wallise sõnul võib arvata, et põhimõtteliselt saaks sedalaadi teadmise pinnalt valikuotsuse tegemist väikeste elektriimpulsside abil mõjutada küll, aga asjakohast implantaati ma esialgu teil ajju panna siiski otsekohe ajju panna ei soovitaks, sest mine tea, kelle kätte selle juhtpult võib sattuda ja mis otsuseid ta teid tegema võib panna.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: