Tartu ülikooli õppekorraldus eeskirja järgi tähendab akadeemiline petturlus ebakorrektset viitamist. Plagiaadi tuvastussüsteem Kratt, mis annab kokkuvõtte kõikidest kokkulangevustest töös, võiks olla lahenduseks, kuid see juhi tähelepanu ebakorrektsetele viidetele, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Tartu ülikooli Ühiskonnateaduste instituudi õppekorralduse asejuhataja Ragne Kõuts-Klemmi sõnul on probleeme süsteemi võimaluste ja tegelike vajaduste vahel veelgi. "Meie jaoks on kõige probleemsemad juhtumid need, kus üliõpilane on esitanud enda töö pähe kaastudengi töö või võtnud viitamata teise üliõpilase tööst suurel määral, kas lõike või ideid enda töösse," selgitas Kõuts-Klemm.

Tema sõnul viimast tüüpi rikkumisi ühegi kontrollsüsteemiga kahjuks tuvastada ei saa. Samas ainult kontrollsüsteeme, mida Kõuts-Klemmi sõnul uuendatakse, ainult süüdistada ei saa. Tartu ülikooli üliõpilasesinduse aseesimehe Liina Hirve sõnul on probleemid mujal.

"Osadel tudengitel ei pruugi olla väga head arusaama sellest, mis asi on plagiaat ja mis mitte. Sellest küll räägitakse, kuid pole kindel, kas sõnum tudengiteni jõuab," rääkis Hirv. Tema sõnul ei saada aru, mis hetkest muutub töös esitatud viitamata teave plagiaadiks.

Ragne Kõuts-Klemm aga ei nõustu Liina Hirve väitega nagu kommunikatsioon tudengite ja ülikooli vahel oleks olnud puudulik. Ühiskonnateaduste instituudi näitel antakse Kõuts-Klemmi sõnul õpilastele piisavalt suur teoreetiline ülevaade akadeemilise petturluse mõistest. Tema arvates on probleem pigem ajapuuduses.

"Tegelikult räägitakse sellest paljude ainete raames, kuidas tuleks viidata. Esimesel kursusel on näiteks aine teadustöö alused, kus õpetatakse, kuidas võtta erinevatest materjalidest tsitaate ja kuidas neid korrektselt kasutada," selgitas Kõuts-Klemm.

Ta märkis, et paljud reeglite vastu eksinud on kaevanud, et õppimise kõrvalt töötades nende ülesanded kuhjuvad, mistõttu esitatakse puudulikke töid.