''Kõige olulisem on lähedane. Kui on mõelda, et 24/7 on see dementsusega inimene sul hooldada ja mitte mingisugust paranemise märki ju ei ole, [...] Minu meelest peaks siin olema see moment, kus me ei tohi neid lähedasi ära tappa. [...] Peaks neid rohkem väärtustama, neile rohkem täisteenuseid pakkuma ja see peaks olema ka riigi poolt rahastatav,'' sõnas Leibur saates ''Terevisioon''.

Hetkel kuulevad aga inimesed tema sõnul abi otsides sageli kommentaare stiilis, et mis nüüd on, olete ju kodune, ei saa oma emaga hakkama. Tihti kardavad aga inimesed just neist põhjustatud häbitunde tõttu abi otsida. ''Me kasutame ära seda tohutut tööd hea tahtena ja meie lähedaste kohustustena ja see peaks olema ka teisiti lahendatud, sest see on töö,'' lisas arst.

Leibur märkis, et sageli tunnetavad dementsusega lähedaste eest hoolitsevad inimesed nende oma sugulaste vastu viha. See on aga tema sõnul täiesti normaalne ja mõistetav. ''Kui seda teada, et see pole ema, kes nii teeb, vaid haigus, mis nii teeb, ja seda sellele inimesele öelda, et tal ongi õigus niimoodi mõelda, siis tavaliselt tulevad pisarad ja kergendustunne,'' sõnas juhataja.

Haiguse areng varieerub inimesiti väga palju. Tavaliselt on haigusekulg just nooremate hulgas, keda tabab dementsus reeglina oluliselt harvemini. Leibur meenutab juhtumit, kus õpetaja töötas mais veel koolis, kuid 3–4 kuud hiljem ei suutnud ta enam ise hakkama saada. Samas võib see võtta ka 8–10 aastat.

Dementsust eristab loomulikust vananemisest tingitud mäluhäiretest eestkätt nende püsivus. Kui viimase puhul võib loota, et mälestused taas meelde tulevad, siis dementsuse puhul seda ei juhtu. Esimeseks tundemärgiks on lühimälu kadumine, kuid asjad ei peatu seal. ''Dementsusega inimestel läheb (meelest ära) järjest rohkem ja rohkem ja üks hetk hakkavad väga olulised oskused ära kaduma. [...] Kuni sinnamaani välja, et kaovad ära elementaarsed oskused nagu söömine, tualeti kasutamine, lõpuks käimine-rääkimine,'' nentis Leibur.

Arst nentis, et hetkel diagnoositakse korralikult vaid umbes kümme protsenti dementsuse juhtumitest, eriti jäetakse tähelepanuta selle kergemad ja keskmised vormid. Seega, ''märgake neid mäluhäireid, minge arsti juurde, sest see on aeg, kui neid asju annab pidurdada. Meil on ju olemas ravimid''.