„Vikerhommikus“ oma uurimisvaldkonnast, mükoloogiast rääkides rääkis Leho Tedersoo, et kliimasoojenemine mõjutab laiemas kindlasti seenestikku. „Eriti selle kaudu, et kliimasoojenemine ja ilmastiku kuivemaks muutumine mõjutab taimkatet. Taimkattemuutused on peamised, mis mõjutavad seenestikku.“

Suvetrühvli otsingul Eestis

Samas aga pole Eestis veel midagi murettekitavat märgata. „Muret võivad tunda inimesed, kes elavad Vahemeremaades. Rõõmu võivad tunda inimesed, kes elavad kaugel Põhjalas, sest seal tuleb seeni juurde, kuigi muud looduslikud protsessid võivad minna negatiivses suunas.“

Üks sellistest meeldivatest avastustest jõudis avalikkuse ette mullu sügisel, kui Tedersoo ning tema kolleegid avastasid Valgamaa metsast üliharuldase suvetrühvli.

Praegu on Tedersool ja tema kolleegidel käsil seente liigirikkuse uuringud üle kogu maailma. „Selle põhjal olemegi avaldanud mainekas ajakirjas Science avaldanud oma tööd ja ilmselt tänu sellele olen ma ka selle noore teadlase preemia pälvinud,“ ütles Tedersoo.

Ülitugev andmekaitse ja internetikäitumine

Noore teadlase preemia pälvib aga ka Tartu ülikooli meediauuringute vanemteadur Andra Siibak, kes uurib laste internetikäitumist ning digitaalse kirjaoskusega kaasnevaid eeliseid ja selle kitsaskohti.

Esimest korda annab president Ilves üle ka IT-teadlase eripreemia, mille pälvib Dan Bogdanov, kes on pikka aega tegelenud uute andmekaitsemeetodite väljatöötamisega. Need andmekaitsemeetodid, mida Bogdanov on arendanud ning uurinud on väga tugevad ning tuginevad krüptograafilistel, matemaatilistel alustel. Ühtlasi on Bogdanov oma kolleegidega uurinud, milliseid garantiisid annavad erinevad andmekaitsemeetodid ja millised on nende varjuküljed.

Noore teadlase preemiaga tunnustatakse kuni 35-aastast doktorikraadiga teadlast, kes teeb uurimis-tööd Eesti või välisriigi teadus-asutuse või ülikooli juures. Noore IT-teadlase eripreemia on mõeldud kuni 35-aastasele teadlasele, kelle teadustöö on tihedalt seotud info-tehnoloogia ja selle valdkonna arendusega.