Laialt kasutatavad putukamürgid meelitavad mesilasi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Autor/allikas: Jonathan Carruthers

Viimastel aastakümnetel populaarsust kogunud neonikotoidena tuntud taimekaitsevahendite mõju uurinud teadlased nendivad kahes töös, et mesilased eelistavad putukamürki sisaldavat suhkrulahust puhtale lahusele, mil ühenditega kaitstud põldude lähistel asuvad kimalaste kolooniad kiratsevad. Tööstuse esindajad peavad järeldusi huvitavaks, kuid küsitavaks.

Kuigi mesitarude üldarv on Maailma Toiduorganisatsiooni andmetel nii maailmas kui Euroopas viimastel aastatel kasvanud, pole mesilaste üldine seisund kiita. Enamikes Põhja- ja Lääne-Euroopa riikides jäi Euroopa Komisjoni raporti kohaselt näiteks mesilaste talvine suremus 2012-2013. aastal 15-30 protsendi vahele, Eestis 23 protsendi piirile. Euroopas mesinikud peavad tavaliselt vastuvõetavaks, kui talvega hukkub umbes kümme protsenti meemesilastest.

Paremini ei käi ka metsmesilaste käsi. Hiljutises uurimuses järeldati, et 68st Euroopas elavast kimalaste liigist on viimasel kümnendil langenud 31 liigi arvukus. Neist 14 ähvardab väljasuremine.

Põhjustena on nähtud parasiitide – eriti varraoalesta – laiemat levikut ja korjeks sobilike õistaimede vähenemist. Süüdistustest pole pääsenud ka taimekaitsevahendid sh neonikotinoidid. Ehituselt nikotiinile sarnanevaid sünteetilisi molekule peeti teretulnud alternatiiviks eelmise põlvkonna putukamürkidele. Erinevatelt püretroididest ei pea nendega taimi kasvuperioodil regulaarselt pihustama, vaid piisab põllukultuuride seemnete töötlemisest. Mürk levib seemnete idanedes iseseisvalt üle kogu taime.

Aastatega on aga kasvanud teadustööde hulk, mille järelduste kohaselt maksavad mets- ja meemesilased ühendite kasutamise eest ebaproportsionaalselt kõrget lõivu. Kuigi uurimustele on muu hulgas ette heidetud ebarealistlikke putukamürgi doose ja välitöödel kogutud andmete nappust, keelustas Euroopa Komisjon 2013. aasta lõpus täiendavate uuringute tegemise tarbeks kaheks aastaks kolme laialt levinud neonikotinoidi kasutamise. Moratoorium puudutas klotiadiniini, imidaklopriidi ja tiametoksaami.

Putukamürgist sõltuvusse

Neonikotinoidide kaitsjad on samal ajal märkinud, et isegi juhul, kui need mesilasi kahjustavad, õpivad putukad nendega töödeldud taimi vältima. Argumenti kasutas teiste seas näiteks Suurbritannia valitsus. Ajakirjas Nature ilmunud töö seab hüpoteesi kahtluse alla. „Meie töö näitab üheselt, et mesilased ei suuda õienektaris leiduvaid neonikotoide maitsta. Veelgi enam, nad eelistavad puhta neste asemel imidaklopriidi või tiametoksaami sisaldavat lahust,“ nentis Newcastle'i ülikoolis putukate närvisüsteemi uurimisele keskenduv Geraldine Wright ERR-ile antud intervjuus.

Wrighti jälgis järelduste tegemiseks otseselt kimalaste ja meemesilaste närvirakkude aktiivsust. Eelnevalt on leitud, et mitmed mürkained, teiste seas ka nikotiin, aktiveerivad kibeda maitse tajumiseks kasutatavaid retseptoreid. Kolm Euroopa Komisjoni poolt ajutiselt keelatud mürkainet vastavat reaktsiooni esile ei kutsunud. Samal ajal näisid imidaklopriid ja tiametoksaam mõjuvat mesilastele nagu nikotiin inimestele. „Kimalased jõid neonikotinoididega lahust 10-40 protsenti rohkem kui puhast lahust, meemesilased aga keskmiselt 10-15 protsenti,“ sõnas teadlane.

„Tõenäoliselt mõjutavad need otseselt mesilaste ajus töömälu ja õppimisvõimega seonduvaid neuroneid. Mesilaste maitseeelistused vihjavad, et neonikotinoidid võivad toimida uimastina, mida tarbides hakkavad mesilased samasuguse toidu janunema,“ spekuleeris Wright. Ent kuna uurimuse eesmärgiks polnud sõltuvusmehhanismi olemasolu kontrollimine, nendib ta, et tegu on hetkel vaid hüpoteesiga. Samas on sarnast mõju nähtud rottidega tehtud katsetes. Wright märgib, et järeldused peavad tõenäoliselt paika ka looduses, kuna see ei muudaks üldist neurokeemiat.

Järjekordne laborikatse?

Tiametoksaami valmistava Syngenta keskkonnariskide vanemhindaja Peter Campbell peab aga Wrighti tööd järjekordseks laborikatseks, millel pole reaalse maailmaga seost. „Kui vaadata kimalaste poolt maitsetestides söödud sukroosi hulka dooside puhul üks ja kümme nanomooli tiametoksaami, mis on keskkonnas olulised, siis kasvatasid need kogust võrreldes kontrollrühmaga vastavalt 30 ja 15 protsenti. Meemesilaste puhul kasvas tarbimine vaid 12 protsenti. Kuigi see on statistiliselt oluline, on leidude ökoloogiline olulisus küsitav,“ sõnas Campbell.

Vanemhindaja lisab, et neonikotinoididega täiendatud suhkrulahust joonud mesilaste ja kimalaste suremuses polnud pärast 24 tundi võrreldes kontrollrühmadega erilist erinevust. Seda isegi 100 nanomoolini küündiva kontsentratsiooni korral, mis on tema sõnul varasemate leidudega heas kooskõlas.

Wright ootab aga, et neonikotinoidid avaldavad siiski mesilaste suremusele mõju, kuna neonikotinoidid vähendasid päeva jooksul söödud sukroosi üldist kogust. Tõsi, ühe ja kümne nanomooli puhul oli efekt märgatav vaid kimalaste seas. „Ühendid nagu imidaklopriid mõjutavad mesilaste üldist ainevahetust, mis avaldab omakorda mõju nende ellujäämisele. Sarnast efekti on nähtud ka mitmetes teistes töödes,“ märkis teadlane.

Metsmesilased löögi all

Kuigi tulemustest võiks esmapilgul järeldada, et kolmas Euroopa Komisjoni poolt keelustatud neonikotinoid – klotiadiniin – on vähemalt selles osas liigikaaslastest parem, ei soovita ta seda teistele eelistada. Ajakirjas Nature samast numbrist leiab töö, milles hinnati ühendi mõju Rootsi rapsipõldude lähistel elavatele meemesilastele, kimalastele ja liiki Osmia bicornis kuuluvatele metsikutele mesilastele. Tulemustest nähtub, et kodustamata mesilased on võrreldes meemesilastega neonikotinoidide suhtes tundlikumad. Meemesilaste üldisema mudelorganismina kasutamine on seeläbi küsitav.

„Puhitud seemnetega rapsipõldude lähistel hakkas metsmesilaste asustustihedus langema. Samuti nägime, et põldude juurde viidud kimalaste kolooniad ei kasvanud nagu kontrollpõldude ääres. Klotiadiniiniga kaitstud põldude juures elavate kimalaste paljunemisedukus oli väiksem ja kolooniate kasv oli peaaegu olematu,“ märkis Maj Rundlöf ERR'ile.

Muu hullgas sündis nendes kolmandiku võrra vähem mesilasemasid. Kimalaste puhul mängib uute tööliste ja mesilasemade sünd ökoloogi sõnul aga eriliselt tähtsat rolli. Keskmises metsmesilaste pesas elab sadu korda vähem putukaid kui meemesilaste peres.

Liigi Osmia bicornis uurimiseks paigutas Rundlöf kolleegidega iga rapsipõllu lähistele kolm tehispesa, milles leidus 27 kookonit. Ökoloog leidis, et kaheksast kontrollpõllu kuue lähistel hakkasid kookonist väljuvad emased kärgi ehitama. Puhitud seemnetega külitud kaheksa põllu juures ei täheldatud seda aga kordagi. Kuigi täpne põhjus jääb ebaselgeks, on eelnevates töödes toodud välja neonikotinoidide tõttu halvenevat orienteerumisvõimet.

„Neonikotinoidiga kaitstud põldude lähistele viidud tarudes elavate meemesilate kolooniate puhul ei märganud me aga mitte mingisugust erinevust. Samas poleks me seda ka märganud, kui pered oleksid võrreldes kontrollpõldude lähistel asuvate kolooniatega kasvanud enam kui 20 protsenti aeglasemalt,“ sõnas Rundlöf. Nii või teisiti viitavad tulemused, et neonikotinoidid, vähemalt klotiadiniin mõjutab eriti tugevalt just kodustamata mesilaste heaolu.

Vankumatu rahu

Neonikotinoide tootva ettevõtte Bayer Cropscience ökotoksikoloogia uurimisrühma juht Jürgen Keppleri sõnul võib tulemuste osas rõõmu tunda, kuna need demonstreerivad taas, et et realistlike põllutingimuste korral ei avalda neonikotinoidid meemesilastele mingit mõju. Samas avaldas ta muret metsikute mesilaste uurimisel rakendatud meetodite kohta, mis võis vähendada nende kohta kogutud andmete kindlust. Muu hulgas juhib ta tähelepanu metsikute mesilaste arvule ning nektari ja õietolmu proovide võtmisele.

„Uurimuses kokku võetud meetodite kirjeldused ja tulemused ei tõenda meie hinnangu järeldust, et kevadel külvatavate neonikotinoidide hulka kuuluvate putukamürkidega puhtimine mõjutab metsmesilasi,“ sõnas Keppler.

Märgatavalt jõulisema positsiooni võttis mõlema uurimuse suhtes neonikotinoidide tootjate huvisid esindava Taimekaitse Assotsiatsiooni tegevdirektor Nick von Westenholz. „Hiljutisi ajakirjas Nature ilmunud uurimusi tuleb näha käimasoleva kampaania kontekstis, mille eesmärgiks on neonikotinoidididest taimekaitsevahendite laimamine, hoolimata sellest, mida päris tõendid näitavad,“ märkis mees organisatsiooni pressiteates.

Rundlöfi uurimuse puhul tõi Westenholz eraldi välja, et kogutud õietolmus ja mees leidub rohkem pestitsiide kui ühegi teise uurimuse puhul täheldatud, mis võib viidata, et Rundlöf puhtis seemneid ise. ERR-ile antud intervjuus ütles aga ökoloog, et seemeneid töödeldi vastavalt taimekaitsevahendite tootjate soovitustele.

Hägune tulevik
Euroopa Komisjon kavatseb klotiadiniini, imidaklopriidi ja tiametoksaami kasutamisele kehtestatud moratooriumi pikendamist kaaluda detsembri lõpus. Nii üks kui teine otsus seaks seaduseandjad ebamugavasse olukorda. Keelu pikendamisel eelmise põlvkonna taimekaitsevahendite kasutamine võib kahjustada tolmendajaid ja keskkonda isegi rohkem kui neonikotinoidid. Loodussäästlikemate tõrjeviiside rakendamine vähendaks aga põldudelt saadavat saaki ja tooks tõenäoliselt toidu kallinemise.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: