Neurotoksilised polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud ehk polüaromaatsed süsivesinikud, inglise keelest tuletatud lühendina PAH-id, ümbritsevad inimesi nii kodus, tänaval kui töökeskkonnas. Paljud PAH-id tekitavad inimestel väärarenguid ja vähkkasvajaid. PAH-e sisaldavad ka mootorsõidukite heitgaasid, fossiilkütuste põletamisel tekkiv õhusaaste, aga ka koht- ja kaugküte ning lõkke-, kulupõlengu ja grillisuits.

Kuna PAH-id suudavad muutmatult tungida läbi platsenta, suudavad nad ka mõjutada loote aju. Varasemad loomadel tehtud uuringud on näidanud, et kui loode puutus kokku PAH-idega, esines neil hiljem oluliselt rohkem õppimise, mälu ja käitumisega seotud häireid.

Columbia ülikooli ja Los Angelese lastehaigla psüühilise arengu instituudi koostöös valminud uuringus uuriti õhusaaste PAH-ide mõju lastele enne sündi kuni nende 7-9-aastaseks saamiseni. Uurimisrühma juhtinud Bradley S. Peterson ja Virginia Rauh vaatasid magnetresonantstomograafia (MRT) abil PAH-ide mõju laste ajutegevusele raseduse viimasel trimestril. Kõik enam kui 600 vähemusrahvusest ema-lapse paari elasid New Yorgi kesklinnas. Ka varasemad Columbia ülikooli uuringud on näidanud, et õhusaastes sisalduvad PAH-id tõepoolest mõjutavad loodet ning hiljem laste õppimisvõimet ning käitumisoskuste arengut. Näiteks esines neil lastel 3. eluaastal arengu hilistumist, verbaalset võimekust 5. eluaastal ning ärevust ja depressiooni 7. eluaastal.

„Meie uuringu tulemused viitavad sellele, et õhusaastes sisalduvad PAH-id mõjutavad aju varast arengut ning suurendavad ADHD [tähelepanupuudus- ja hüperaktiivsushäire – toim.] ja teiste käitumisprobleemide esinemist,“ ütles Peterson. Uuringuandmed näitavad, et õhusaastes sisalduvad PAH-id vähendasid aju hallolluse aktiivsust aju vasakul poolkeral. Seda seostatakse erinevates intelligentsustestides informatsiooni töötlemise aeglustumisega ning käitumisprobleemide, näiteks ADHD ja agressiivsuse esinemisega.

Õhusaaste sünnijärgset mõju mõõdeti laste 5. eluaastal ning selgus, et PAH-idel on jätkuvalt mõju laste ajule. Õhusaastel nähti suurimat mõju nendele ajuosadele, mis koordineerivad kontsentreerumise, mõtestamise, otsustusvõime ning probleemilahendusoskustega.

Peterson selgitas, et need muutused, mida õhusaaste esile kutsus, erinesid varasematest selle kogukonna kohortidest saadud andmetest, mis omakorda võib viidata asjaolule, et suures koguses PAH-ide sissehingamine võib esile kutsuda hoopis uut tüüpi tähelepanupuudus- ja hüperaktiivsushäireid.

Uuringu kriitikana võib välja tuua asjaolu, et uuriti vaid väikest vähemusrahvuste gruppi, kuhu kuulusid keskmisest madalama sissetuleku ning haridustasemega inimesed. See grupp puutub elutingimuste tõttu ka keskmisest rohkem kokku õhusaastega. Seetõttu võib olla küsitav, kas uuringu andmed võimaldavad üldistamist suurematele ja teistsuguse sotsiaalmajandusliku taustaga inimrühmadele.

Viimase asjaolu kriitika poolt räägib ka täna ajakirjas Nature Neuroscience avaldatud artikkel, milles tuuakse välja lapse aju arengu seosed vanemate sissetuleku ja hariduse vahel. Väidetavalt arenevad madalaima sissetuleku ja haridustasemega vanemate laste ajud ühekülgsemalt kui sotsiaalmajanduslikult kindlustatuma taustaga laste omad.