Haldre nendib, et ajukahjustusega inimeste taastumise määra on küllaltki raske ette ennustada. Ajukahjustuste puhul on alati midagi jäädavat. Taastumisvõime sõltub alles jäänud ajurakkudest ja mõnevõrra uusi ühendusi leidvatest sidemetest. Tänu organi plastilisusele on sihipärase ja teadliku teraapiaga on enamasti võimalik siiski patsientide olukorda leevendada.

„Aktiivset taastusravi läbi viies on võimalik võtta tõesti kõik, mis võimalik ja taastada väga erinevaid funktsioone. Paljuski on selle õnnetuse hetkel määratud, aga mitte kindlasti lõplikult ja alati. Iga patsiendi juures tasub anda maksimum ja teha maksimum selleks, et leida see piir, kui kaugele võib funktsioonide taastamisega jõuda,“ leidis dotsent saates "Terevisioon". Haldre nendib samas, et iga haigulugu on ainulaadne ja ühe juhtumi puhul nähtu ei pruugi kehtida teisel juhul.

Dotsendi sõnul peaksid oma aju arendamisele tähelepanu pöörama ka igapäevaelus, mitte ainult pärast elu otseselt mõjutavat traumat või õnnetust. „Me peame midagi tegema, õppima, füüsiliselt tegema koos liigutusi, uusi asju. Sellega sunnitakse erinevates piirkondades rakud koostööd tegema. Sellega ühenduste arv kasvab, meie kognitiivne reserv paraneb. See annab parema potentsiaali selleks ajaks, kui läbi normaalse vanaduse või rakke hakkab vähemaks jääma,“ sõnas Haldre. Sukasäärde kogutud rahaga saab osta küll teenuseid, kuid mitte tervist ega uut aju.

Kuigi ajuteadust peetakse suhteliselt nooreks teadusharuks, on dotsendi sõnul olnud areng äärmiselt kiire. „Me oleme jõudnud väga kaugele. Tänapäeva teadmised aju mikroskoopilisest ehitusest, aga ka terve aju funktsioneerimisest ja funktsioneerimisest haiguses... /.../ On võimalik näidata, millised ajupiirkonnad töötaksid praegu minul, kui ma räägiksin, mõtleksin. Seda kõike on võimalik kuvada. Iseasi on muidugi see, milline sügavam taust sellel on. /.../ See on fantastiline, mis toimub tänapäeval,“ märkis Haldre.