Elektriimpulsid leevendavad kokaiinisõltuvust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Autor/allikas: Wikimedia Commons

Kokaiini pikaajaline kasutamine tekitab sõltuvushäire. Mõne aasta eest õnnestus teadlastel geenitehnoloogia ja laserite abil sõltuvuse taga olnud ajurakkude võrgustik ümber programmeerida. Värske töö tõestab, et sarnase tulemini on võimalik jõuda ka harjumuspärasemate elektriimpulsside ja kemikaalikokteiliga.

Eelnevalt samaks otstarbeks kasutatud optogeenika hõlmab ajurakkudesse valgustundlike valkude tootmise eest vastutavate geenide toimetamist. „Seetõttu pole see midagi sellist, mida saaksime hõlpsasti inimeste peal rakendada. Arvasime, et vajalik on mingisugune vahesamm, näiteks sügav aju elektriline stimulatsioon,“ tutvus töö juhtivautor Christian Lüscher uurimuse tagamaid. Iroonilisena pole teadlastel veel päris selge, kuidas see täpselt aju mõjutab.

„Ühest küljest on see, nagu sa ütlesid, pisut müstiline. Ent samas on see Parkinsoni tõve jaoks äärmiselt tõhus ravi. Tänaseks on selleks tarvilikud elektroodid siirdatud maailmas umbes 100 000 inimese ajju ja nad lõikavad sellest kasu. Ent kuna me ei tea, miks see nii toimib, otsustasime hiirtel kokaiini sõltuvuse leevendamiseks töötada välja väga hästi piiritletud protokolli,“ lisas Genfi ülikooli neuroteadlane. Üheks peamiseks probleemiks oli küsimus, kuidas mõjustada ainult sõltuvushäirega seostatavat piirkonda aju esiosas.

Samuti mõjutab elektriline stimulatsioon mitut erinevat tüüpi retseptoreid – nii glutamaadi- kui dopamiiniretseptoreid. Sõltuvushäirega seotud võrgustiku ümber programeerimiseks oli vaja aktiveerida aga ainult esimesed.„Nii pidime paratamatult kombineerima elektrilist stimulatsiooni ravimitega, et blokeerida dopamiiniretseptorid. Sobiliku kemikaali kasutamisele järgnenud stimulatsiooni järel nägimegi, et tavapärane sünaptiline aktiivsus muutus tavapäraseks,“ sõnas Lüscher. Teiste sõnadega, katsealusteks olnud hiired said sõltuvusest priiks.

Kuidas aga uurida seda, kas hiired on kokaiinisõltlased või mitte? „Lihtsalt öeldes muudab kokaiin hiired hüperaktiivseks ja mõjutab nende lokomotoorset tundlikkust. Nii mõõtsime, kui pika maa närilised ringikujulisel jooksurajal pärast nende kokaiinist võõrutamist jooksid,“ selgitas neuroteadlane.

Lüscher loodab, et töö annab juhiseid, kuidas kasutada sügavat aju stimulatsiooni teraapiavormina ka teiste käitumishäirete algpõhjuste uurimiseks ja ravimiseks. „Toimuvale ratsionaalse selgituse leidmine aitab kindlaks teha alusmehhanismid, millega saavutada soovitud tulemit. See on tulevik ja võiks sillutada teed ka teiste sõltuvushäirete või ka näiteks obsessiiv-kompulsiivse häire leevendamiseks. Tüüpilise katse-eksituse meetodile lootma jäämine on inimese ajus liiga ajamahukas,“ nentis Lüscher. Inimkatsetele peavad eelnema ka eksperimendid teistel inimahvidel.

Samas nendib ta, et elektrilist süvastimulatsiooni ei saa ettenähtavas tulevikus kasutada mitte kunagi masside ravimiseks. „Dopamiiniretseptorite blokeerimiseks kasutatud ühend juba heakskiidetud, nii et seda saaks vabalt süstida. Kuid probleem tekib elektroodid ajju siirdamisega. Vastavad operatsioonid võivad maksta kuni 100 000 eurot. Nii et seda saab isegi tulevikus kasutada vaid valitud juhtudel,“ tõdes neuroteadlane.

Teisalt võimaldab see taoliselt ravitavat haigust või häiret paremini mõista, mis võib aidata leida odavamaid ja traditsioonilisemaid ravimitel põhinevaid teraapiaid. „Ja see võiks juba ühiskonnale avaldatavat koormat vähendada,“ lisas Lüscher.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Science

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: