Nõukogude aja lõpus oli ebavõrdsus ruumis väike ehk kõrvuti ühes piirkonnas ja samas majas elasid nö jõukad ja väiksema sissetulekuga inimesed. Taasisesisvumise järel üllatuslikult ruumiline kihistumine küll vähenes, kuid viimasel ajal on taas hakanud kasvama, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tartu ülikooli professor, inimgeograaf Tiit Tammaru selgitas, et mitmetes pealinna piirkondades on väga selgelt näha, et uus ebavõrdsus ilmub linnaruumi. Ta tõi näiteks Kalamaja, mis oli 2000. aastal suhteliselt segunenud elanikkonnaga, seejärel leidsid selle piirkonna jõukamad ja paremal järjel inimesed.

"Kui me vaatame praegu, siis on Kalamaja muutunud järjest homogeensemaks ja vaesemad, vähemuste esindajad on sealt järjest enam lahkunud. Iga uue majaga on tulnud uued inimesed, kes on jõukamad ja rohkem eestlased," rääkis Tammaru.

Kuigi Tammaru koos teiste teadlastega võrdles uuringus Tallinna viie Ida-Euroopa pealinnaga, paistab erinevus kõige paremini silma, kõrvutades Eesti pealinna Prahaga. Praha olukord on mosaiikne ning seal ei domineeri jõukamad või vaesemad piirkonnad.

Tallinnas on aga märgata, et paremal elujärjel olevad inimesed koonduvad kesklinna ja linna serva, samas kui vaesemad inimesed elavad rohkem Lasnamäel ja Kopli poolsaare ülemises osas. Tiit Tammaru sõnul sekkutakse mõnes teises linnas rohkem linna kujunemisse.

"Prahas on mitmesugused linnapoliitikad, üüriregulatsioon taganud selle, et vaesemad inimesed on ka jäänud kesklinna elama. Sellist suurt segregatsioon pole tekkinud, aga Tallinnas on just kesklinnas näha segregatsiooni kasvu," selgitas Tammaru.

Teadlane märkis, et paneelelamu-piirkonnad muutuvad ühest küljest kõige rohkem vaesemate ja teisalt ka vähemuste, mitte-eestlaste piirkonnaks. "Tegelikult turg oma nähtamatu käega sorteerib," lisas ta.

Lasnamäe elanikud jagunemist nii selgelt rahvusepõhiselt ei näe. Seal elavad Anne ja Jüri ütlesid "Aktuaalsele kaamerale", et selles piirkonnas on palju neid, kes on viimastel aastatel Tallinnasse tulnud, sealjuures palju on eestlasi.

Samas möönab Tammaru, et ega linnal väga palju võimalusi muutmiseks ei ole. "Ega väga suuri muutusi siin linn teha ei saa, aga peresõbralikkus on ikka keskne märksõna. Kui me tahame, et pered linnas elaksid, siis peaksime tegema kõik perede heaoluks. Tegema, et pered pääseks kooli ja lasteaaeda. Kõik see aitab."