Uuringus näidati, et lapseeas kiusamise all kannatanud inimesed kaldusid olema 50 aastaselt kehvema füüsilise ja psühholoogilise tervisega ehk jõhkruse tagajärjed olid näha veel aastakümneid hiljemgi, mõjutades nii tervist, kui ka sotsiaalseid ja majanduslikke näitajaid.

Ajakirjas American Journal of Psychiatry avaldatud töös uuriti 7771 last, kelle vanematelt saadi teavet 7-11 aastaselt asetleidnud kiusamiste kohta. Sellistest lastest sirgunud täiskasvanute tervislikke näitajaid jälgiti kuni nende 50. aastaseks saamiseni.
Kiusamise all mõisteti samavanuste laste korduvat kahjustavat käitumist eakaaslase suhtes, kes koges raskusi enda kaitsmisega. Juhusliku kiusamise ohvriks oli uuritud laste seast langenud enam kui neljandik (28 protsenti), 15 protsenti pidid kogema aga sagedast kiusamist.
Lapseeas sagedasti kiusatud lastel esines rohkem vaimseid häireid, sh depressiooni, ärevust ja ka suitsiidimõtteid. Nende haridustase jäi edaspidi madalamaks, tõenäosus suhete loomiseks oli madalam ning üldine elukvaliteet kehvem. Sellistest poistest sirgunud meeste hulgas esines rohkem töötuid ning nende teenistus oli väiksem.

Eksperdid rõhutavad vajadust mõista, et kiusamine ei ole üleskasvamise normaalseks osaks, vaid võib omada vägagi tõsiseid ja kaugeleulatuvaid tagajärgi. Õpetajad, lapsevanemad ja ka seaduste koostajad peaksid arvestama, et koolis toimunu võib anda tagasilööke veel aastakümneid hiljem.

Loe lisa:
Effects of childhood bullying still evident 40 years later, study says (Fox News)