Anna Di Riezo töörühm leidis nüüdistiibetlaste genoomi uurimisel, et see koosneb pea täielikult kahe eellaspopulatsiooni pärilikkusainest. Riezo kõrvutas seda kolleegidega 69 sherpalt ja 96 Tiibeti platoo elanikult kogutud proovide ning paari Aasia rahvusgrupi rahvusvahelises geenipangas leiduvate pärilikkusaine näidistega.

Nii leidsid nad, et nüüdistiibetlaste genoomis on pea võrdselt esindatud hanide ja sherpade eellaspopulatsioonide pärilikkusaine. Viimased lõid teineteisest lahku ligikaudu 20-40 tuhat aastat tagasi, mis langeb kokku Tiibeti platoo esimese koloniseerimislainega. Analüüsi kohaselt leidsid sherpade esivanemad kõrgmäestikes kodu esimesena. Aja jooksul keskkonnaga kohandudes omandasid nad mitmeid kasulikke mutatsioone, mis võimaldasid kõrgmäestike tingimustes paremini hakkama saada.

End piirkonnas veidi hiljem ja madalamal sisse seadnud hanide eellaspopulatsiooni esindajad said seeläbi kasulike mutatsioonide hüvesid mägilastega ühte heites kiiremini nautida. Loodusliku valiku tugevusest annab aimu asjaolu, et kaks sherpade eellastelt pärinevat geenialleeli EGLN1 ja EPAS1 on nüüdistiibetlaste seas tunduvalt tugevamini esindatud, kui möödunud aja põhjal ennustada võiks. Sarnaselt võis oodatust tihedamini kohata HYOU1 ja HMBS alleeli, mis mängivad tähtsat rolli hapniku omastamises.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.