Sündmusteahel sai alguse ootamatust tragöödiast. Terved vanemad kasvatasid juba kahte tervet last, kuid pidid seejärel loodete raskete arenguhäirete tõttu katkestama järjestikku kaks rasedust. Esimene loode kaotas elu 12. ja teine 13. rasedusnädalal. Lisaks elas paar üle ühe varajase iseenesliku raseduse katkemise.

Tavapärane haiglameditsiin ei suutnud murele selgitust pakkuda, mistõttu liikusid perekonna geeniproovid lahenduse leidmiseks edasi teadlaste kätte. "Neid uuriti kliinikus ka geneetiliselt, aga kuna midagi ei tuvastatud, sest seal uuritakse juba teadaolevaid põhjuseid. Juhtum jõudis lõpuks meie inimese geneetika õppetooli," meenutas geneetika lektor Laura Kasak.

Teadlased kasutasid mutatsiooni ülesleidmiseks eksoomi sekveneerimist, mis loeb läbi kõik valke tootvad genoomi osad. "Kuna peres oli see sündmus täiesti ootamatu ja suguvõsas polnud varem mingeid arenguhäireid esinenud, ning kuna selles peres oli kaks juhtumit, liikus mõte kohe sellele, et tegemist võiks olla autosoom-retsessiivse pärandumisega," lisas lektor. Sõelale jäi haruldane mutatsioon geenis nimega MGRN1.

Inimesel on igast geenist kaks koopiat. Perekonna terved lapsed kandsid edasi vaid ühte muundunud varianti või ei pärinud neid vanematelt üldse. Haiguse avaldumiseks pidid kokku sattuma mõlema vanema varjatud mutatsioonid. "Mõlemad vanemad kannavad vigast geenikoopiat ja nendel loodetel on kokku sattunud kaks vigast varianti," sõnas Kasak. Teadlased hindavad sellise haruldase geeniloterii tõenäosuseks vaid ühe juhu 15 miljonist.

Terves rakus toimib leitud geen olulise reguleerijana. Piltlikult öeldes kleebib geen spetsiaalseid silte neile valkudele, mis peavad rakus liikuma uude asukohta või minema lagundamisele. Arenguhäiretega loodetel see kvaliteedikontroll ei töötanud ja valgud sattusid valedesse kohtadesse. Mõlemal uuritud lootel esinesid südame vatsakeste vaheseina defektid, aordi dekstropositsioon ja kopsutüve hüpoplaasia. Ühel lootel tuvastati lisaks situs ambiguus ehk siseorganid paiknesid paiguti valedes kohtades: põrn ja kõhunääre keha paremal poolel, maks aga vasakul.

Leiu kinnitamiseks kõrvutasid teadlased haiguslugu hiiremudelitega saadud tulemustega. Varasemad hiirkatsed näitasid, et sama geeni rike tekitab närilistel väga sarnaseid probleeme. Hiirtel jäi süda korralikult arenemata ja embrüod hukkusid sageli enne sündi. See andis Tartu teadlastele kindluse, et olid leidnud õige süüdlase.

Kuigi uus avastus aitab paremini mõista inimese varajast arengut, pole lapsevanematel laiemalt põhjust rohkem muretseda. "Kuna sellised arenguhäired on tõesti väga haruldased ja muutused selles konkreetses geenis mõjutavad väga väikest protsenti inimestest, ei ole praegu kindlasti mõistlik seda kõigil testima minna," nentis Kasak. Teadustöö peamine väärtus seisneb praegu diagnoosita perede aitamises. Ta rõhutas leiu isiklikku tähtsust: "Just pere kontekstis on ääretult oluline, et nad saavad põhjuse teada ja leiavad meelerahu".

Tartu teadlased jätkavad koostöös naistekliinikuga tööd teiste lahendamata jäänud raskete arenguhäirete juhtumitega. Iga uus geenileid lisab olulise pusletüki. Teadlaste igapäevane detektiivitöö pakub aga pidevalt uusi mõistatusi. "See juhtum oli mõnes mõttes üpriski lihtne – mida ma ootasin, ma sealt põhimõtteliselt ka leidsin, aga enamik juhtumeid on üsna keerukad," tõdes Kasak.