Kliimamuutuste ajastul liiguvad linnad üle maailma järjest looduslikuma elukeskkonna poole. See toetab nii elanike tervist kui ka linnaruumi kliimakindlust. Eelmisel nädalal Tartus lahvatanud arutelu linna rohealade hoolduse üle näitas, et uue suunaga kohanemine ei kulge alati valutult.

Tartu Ülikooli loomaökoloogia professor Tuul Sepp selgitas, et teadlaste avaliku pöördumise peamine eesmärk oli tegelikult avaldada toetust neile linnaametnikele ja poliitikutele, kes peavad linnaloodust oluliseks. Kuna rahul olevad inimesed kipuvad vaikima, soovisid teadlased näidata, et loodushoidlikul suunal on akadeemia ja avalikkuse tugev seljatagune. 

Sepp meenutas, et ka Euroopa Liit võttis vastu looduse taastamise määruse, mis näeb ette linnaökosüsteemide arendamist. Põhiküsimus on tema sõnul selles, kas Eesti liigub samas suunas sujuvalt ja teaduspõhiselt või teeb vahepeal pidurdades jõnksatusi.

Looduslike koosluste kujunemine ehk suktsessioon on pikaajaline bioloogiline protsess. Professor selgitas, et esimestel aastatel ei pruugi taastatavad alad näha välja kuigi mitmekesised, kuid iga järgmine aasta toob liigirikkust juurde. "Kui me võtaksime siin näiteks aasta, kaks või kolm pausi ja teeksime nendest elurikkuse aladest vahepeal muru, kaotaksime võimaluse jõuda ilusamate ja liblikarikkamate kooslusteni," hoiatas ta. 

Muret jagavad ka ülikoolilinna tudengid. Tartu noorte keskkonnaühenduste esindaja Jaak Pärteli sõnul ootavad noored linnaruumilt enamat kui lihtsalt esteetilisi muruplatse. Rohelisel avalikul ruumil peab olema nende sõnul selge funktsioon kliimamuutuste ja elurikkuse kriisiga toimetulekul. "Meil on veel rohkem vaja selliseid kooslusi, kus oleks elurikkusel oma keskkond ja mis oleksid ka inimsõbralikumad ehk siis vähem rohekõrbe," märkis ta.

Pärtel lisas, et noorte mure ei piirdu vaid konkreetsete Roheringi aladega, vaid elurikkust toetav funktsioon peaks olema kõigil linna rohealadel.

Uued lahendused

Jaak Pärtel rõhutas, et linnaalade korrashoidu ja visiooni kujundamisse tuleks senisest enam kaasata noori, näiteks talgute vormis. Tema sõnul kaasatakse Roheringi aladel noori ka praegu. Laiemas plaanis tehakse seda linna haljastuse vaates veel siiski väga vähe.

Tuul Sepp nõustus, et linnalooduse kujundamine ongi õppeprotsess, kuhu peab kaasama rohkem osapooli. Ta leidis, et see ei tohiks jääda vaid linna haljastusosakonna mureks. Appi saavad tulla nii maastikuarhitektid, aednikud, loodushariduse spetsialistid kui ka tudengid, kes on juba oma abikätt pakkunud.

Tartu abilinnapea Kertu Vuks kinnitas, et linn ei astu looduse arvelt sammu tagasi ja hindab koostööd teadlastega kõrgelt. Ta tõi esile, et Tartu on Roheringi juhtpartner ning linna meeskond suhtleb ülikooliga pidevalt. Ühtlasi tänas Vuks inimesi, kes annavad linnale tagasisidet nii meeldiva kui ka ebameeldiva kohta, sest elav diskussioon linnalooduse üle on avaliku ruumi kontekstis väga oluline. Abilinnapea sõnul saavad hooldustingimused lõppkokkuvõttes ikkagi kokku lepitud koostöös.

Üks enim küsimusi tekitanud kohti on Uueturu park, kuhu linn rajab mänguväljaku. Vuksi kinnitusel tuleb sinna lisaks murule ja elurikkuse alale ka teadlastega koos kavandatud õpperada. "Ma ütleksin, et muretsema ei pea. Sinna jääb nii elurikkusala, aga jääb ka muru, kus niisama istuda. Ma arvan, et see park saab tänu mänguväljakule ja muutuvatele läbikäigutrajektooridele täiesti uue hingamise," selgitas ta. 

Tasakaalu otsingud

Tartu abilinnapea Priit Humal lisas, et linn otsib jätkuvalt tasakaalu elurikkuse ja esteetika vahel. Tema sõnul ei ole see loosung, vaid igas pargis tuleb leida sobiv lahendus. Humal märkis, et elurikkuse arendamine praeguses Roheringi mahus on paljude linnadega võrreldes pilootprojekt. "Selle pilootprojekti käigus õpime koos teadlaste ja linnarahvaga, kuidas seda niimoodi rakendada, et elurikkus ja esteetika oleksid tasakaalus, sest valmis lahendusi ei ole siin praegu kellelgi pakkuda," selgitas ta. 

Kuigi senised praktikad pole Humala hinnangul alati elurikkuse ja esteetika kooseksisteerimist toetanud, on neid tema kinnitusel võimalik koos arendada. Ta nentis, et osad Roheringi raames rajatud alad ei ole alati oma eesmärke täitnud ja hooldusrežiimide muutmine loomulik arenguprotsess.

Elurikkuse hind ja paindlikum hooldus

Linnalooduse ülalpidamine nõuab paratamatult maastikuarhitektuurilisi ja majanduslikke valikuid. Kertu Vuksi sõnul on regulaarne muruniitmine linnale kulukas, kuid elurikkuse alade käsitsi rohimine veelgi kallim. Seetõttu vaatab linnahoolduse meeskond kevadel projektialad üle, sest teatud lahendused ei ole ootuspäraselt töötanud.

Näiteks on Vabaduse puiestikus hakanud domineerima taimeliigid, mis ei vastanud algsele eesmärgile. Samuti on oluline osa projektist võõrliikide tõrje. Vajadusel tehakse hoolduses korrektuure, säilitades sealjuures alade elurikkuse.

Elurikkuse toetamine toob kaasa uued nõuded hooldusele, mis peavad mahtuma avaliku sektori riigihangete reeglitesse. Priit Humal selgitas, et linn viis mitmed kesklinna haljasalad üle Tartu Linnahooldus alla just seetõttu, et saavutada suurem paindlikkus. Ta täpsustas, et eesmärk polnud ilmtingimata raha kokku hoida, kuna alad on suhteliselt väikesed. Pigem annab see linnale võimaluse muuta hooldusrežiime vastavalt vajadusele, ilma et see läheks vastuollu riigihangete seadusega.

Küsimusele, kas elurikkust toetavaid hooldusvõtteid on plaanis laiendada ka väljapoole ametlikke Roheringi testalasid, vastas abilinnapea Kertu Vuks, et see on pigem linnamajanduse osakonna otsustada. Küll nentis ta, et kodumaiste liikide ja püsikupeenarde eelistamine varasematele lillekastidele on linnas juba püsiv trend. Seda on järgitud sõltumata Roheringi projektist ja mis jätkub ka edaspidi.

Linnaloodus pole aga vaid silmailu küsimus, vaid see mõjutab otseselt inimeste heaolu. Tuul Sepa sõnul vajavad linnaelanikud igapäevast kokkupuudet loodusega, mistõttu ei saa elurikkust tõrjuda lihtsalt linnaservadesse. Ta näeb praegust arutelu ja erimeelsuste lahendamist olulise õppeprotsessina kõigile osapooltele. 

"Küsimus on selles, kuidas see koostöö kõige paremini käima saada, nii et me oleme ühise väärtusbaasi paika pannud ja nüüd ehitame selle peale neid lahendusi, üksteist kuulates ja üksteisega arvestades," kinnitas professor.