Igal kevadel koguneb üle Jaapani miljoneid inimesi parkidesse, et tähistada elu kaduvust sümboliseerivat sakurate ehk kirsipuude õiteaega. Nüüd ohustab soojenev kliima aga traditsiooni ennast. Aastasadade pikkune tava kevadist õiteilu nautida võib peagi hääbuda, vahendab Science.org. 

Botaanikas ja fenoloogias tuntakse nähtust, kus taimed vajavad normaalseks elutsükliks kindlat puhkeperioodi ehk vernalisatsiooni. Parasvöötme puude, sealhulgas kirsside elutsüklit juhib, muu hulgas sügisene ja talvine külma. Kui puud saavad piisavalt külma, mõistavad nad, et talv on möödas. Seejärel annavad saabuvad soojad ilmad neile märku kevade algusest.

Kliima aga muutub ja talved soojenevad üleilmselt suvedest kiiremini, lüües need varasemad looduslikud rütmid sassi. Seni on teadlased eeldanud, et varased kevadsoojad meelitavad õied lihtsalt varem välja. Nüüd osutavad teadlased, et tegelikus on oodatust märksa keerukam.

Ajakirjas International Journal of Biometeorology avaldatud värskest uuringust selgub, et ebapiisav talvine külm pärsib kirsipuude võimet õide puhkeda. Lõuna-Jaapanis lükkavad pehmemad talved puude õitsemisaega edasi kuni 32 päeva. Seega on tegu vastupidise suundumusega seni oletatule.

Bostoni ülikooli taimeökoloog Richard Primack uuris koos kolleegidega 59 aasta vältel kümnest Jaapani vaatluspunktist kogutud andmeid. Riigi lõunaosas, eriti Kyushu saarel, ilmnes selgelt, et puude õitsemisind on juba praegu langenud. Samuti ei pruugi kirsipuud enam igal aastal saavutada täisõite ilu, mil korraga on avatud suurem osa kõikidest õitest.

Primacki hinnangul näevad sealsed puud välja rääbakad. Neile jagub tagasihoidlikku värvi vaid paariks nädalaks ja osa õiepungi kukub sootuks maha.

Teadlased toetusid järeldusi tehes Jaapani meteoroloogiaagentuuri andmetele, mida on süstemaatiliselt kogutud üle kogu riigi alates 1953. aastast. Uuringuga mitteseotud Washingtoni ülikooli botaaniku Susanne Renneri sõnul annab erakordselt pikk andmerida väärtuslikku infot selle kohta, kuidas õistaimed soojenevale kliimale reageerivad.

Arvutused näitavad, et talviste temperatuuride umbes kahekraadine tõus häirib kirsipuude talvepuhkuse rütmi. Kui külmavajadus jääb täitmata, tekib puudel stressireaktsioon. Neis piirkondades, kus pikka külmaperioodi pole, avanevad õied pikema aja jooksul, ent korraga on neid vähem. Mõnel soojemal aastal jäävad puud teadlaste kinnitusel aga õiteta. Primacki sõnul meenutab kevadõite puudumine Lõuna-Jaapanis Kaljumäestikku või Alpe, kus napib suusaturistidele lund.

Looduse kõrval annavad kliimamuutused valusa löögi Jaapani majandusele. Kirsipuude õite ilu nautivad turistid toovad koos hanami'ga kaasnevate pidustustega Bloombergi prognooside kohaselt tänavu riigile sisse 9,4 miljardit dollarit. Miljonite turistide vool ja kohalike kevadised pidustused peavad üleval teenindussektorit, alates transpordist kuni toitlustuseni.

Teadlased võrdlevad kirsifestivali Ameerika Ühendriikide iseseisvuspäeva nädalavahetusega, mis toob hotellidele ja restoranidele aasta tähtsaima tulu. Kui õied ei avane, saab piirkonna ettevõtlus seega ränga hoobi.

Uurimisrühm hoiatab oma töös, et praegu Lõuna-Jaapaniga piirduv probleem liigub peagi põhja poole. Lähikümnenditel hakkavad pehmed talved mõjutama peamisi sakuraparke ka Tokyos, Kyotos ja Osakas. Samuti seisavad sarnase murega silmitsi teised kohad, näiteks Lõuna-Korea ja Ameerika Ühendriikide pealinn Washington.

Rahalise kahju kõrval tähendab traditsiooni katkemine ka korvamatut kultuurilist kaotust. Jaapani parkides kirsipuude all kevadepühade pidamise tava ulatub enam kui tuhande aasta taha. Kirjanduslikest allikatest tuntud komme on siiani miljonite inimeste jaoks asendamatu ja sügava filosoofilise tähendusega rituaal.

Uuringu juhtivautori, dendroloog Toshio Katsuki hinnangul ei saa tekkinud muret taandada vaid majandusnumbritele. Tema sõnul mõjub tava kadumine inimeste meeleolule majanduslikust kahjust isegi laastavamalt.