Sel nädalavahetusel toimub suur rahvaspordiüritus Tartu Maraton. Tartu Ülikooli Kliinikumi arstid Raili Tagel ja Maie Tali rääkisid "Vikerhommikus", et maratoni läbimise juures on oluline ettevalmistus ning see ei tohiks olla ettevõtmine, kus suuskadelt pühitakse tolm ning minnakse otse rajale.

Arstid kinnitasid, et mõõdukas ja teadlik liikumine on vajalik ka südamerikkega inimestele. "Spordihullus ei ole ühegi asja juures väga hea, aga maratoni kontekstis oleks väga hea, kui enne seda on toimunud regulaarne ja kestvam treening," rõhutas Maie Tali.

Kui inimesel on plaan näiteks järgmine aasta läbida maraton, siis tasub lasta end arsti juures üle vaadata. Eriti aga siis, kui treeninguga alustatakse pärast pikemat pausi.

Arstid tõdesid, et suurtel rahvaspordiüritustel nagu Tartu Maraton ei ole kõiki osalejaid võimalik südamehaiguste suhtes läbi sõeluda. Küll aga soovitasid nad inimestel pöörata tähelepanu oma enesetundele koormuse ajal.

Ohumärgid on raskustunne rinnus, õhupuudus, rütmihäire tunne või pearinglus koormuse ajal. Selliste sümptomite ilmnemisel tuleks kindlasti pöörduda arsti poole. Regulaarne treenimine aitab seejuures oma keha paremini tundma õppida ja õpetab muutusi märkama.

Kaasasündinud südameriketega patsientide diagnoosimine on Eestis arstide sõnul heal tasemel. Sageli avastatakse rike juba enne sündi või varases lapsepõlves. Siiski tuleb üksikuid juhtumeid ette, kus inimene elab täiskasvanuks teadmata, et tal on kaasasündinud südamerike.

"Suurem osa kaasasündinud südamerikkeid on kerged," sõna Tali. Selliste rikete puhul ei ole inimesel takistusi tegeleda spordiga, sealhulgas ka võistlusspordiga. Keerulisem on olukord mõõduka või raske südamerikke korral, kus tuleb iga juhtumit hinnata eraldi ning otsustada, milline koormus ja millisel tasemel on sobiv.

Raili Tagel lisas, et südamerikete spekter on väga lai: alates elukvaliteeti vähe mõjutavatest seisunditest kuni keeruliste juhtudeni, kus süda on ehituslikult oluliselt erinev. "Absoluutselt kõikidel inimestel on vaja ennast liigutada. See ei pea olema võistlusport, aga füüsiline aktiivsus on kindlasti kasulik," ütles ta. Istuv eluviis on arstide hinnangul tervise seisukohast üks halvemaid asju.

Raskemate südamerikete puhul ei piisa üldistest soovitustest. Arstid kirjeldasid, et sellisel juhul tuleb kehaline aktiivsus määrata justkui ravimi retseptina: täpselt kirja panna, millist spordiala, kui tihti ja kui kaua tohib harrastada.

Samuti lükkasid arstid ümber levinud arusaama, et südamehaigusega lapsi tuleb justkui vati sees hoida ning nad ei tohiks aktiivset elu elada. Kui südamerike on korrigeeritud ja vereringe toimib normaalselt, ei ole põhjust keelata lapsel kelgumäele minna või spordiga tegeleda. Ka olümpiavõitjate seas on olnud inimesi, kellel on kaasasündinud südamerike.

"Südamerike või südamehaigus ei tähenda, et elu on läbi ja tuleb tugitoolis istuda. See tähendab, et liigu rohkem ja ela tervislikult," ütles Tagel.

Liikumine mõjub hästi nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele ning on üks lihtsamaid viise elada hea elukvaliteediga ja tervem elu. "Selleks, et jalutama minna, rattaga sõita või ujuda, ei ole väga palju vaja. Tuleb lihtsalt püsti tõusta," ütles doktor Tagel.