Vilipuu sõnul võiks kevadist jooksmist alustada aeglaselt ja siis järk-järgult koormust tõsta. "Olulisem on aru saadagi, millises seisus täna vorm on. Võib-olla selleks teha esialgu pikem ületunnine heas tempos kõnd. Vaadata, mis järgmine päev toimub: kust valutab, millised kohad rohkem tunda annavad," soovitas ta saates "Terevisioon".

Koormuse tõstmist võiks tema sõnul alustada distantsi pikendamisest. Järgmiseks võiks trenniga minna intensiivsemaks. Seejärel võib Vilipuu sõnul hakata juba valmistuma mingiks kindlaks maratoniks või muuks ürituseks.

Jooksjal aitab vigastusi vältida terve rida abimehi eesotsas õige jooksujalatsiga. See peaks olema Vilipuu sõnul poolteist või kaks numbrit suurem: "[Pikemal distantsil] jala labaosa läheb turse. Kui on liiga paras jalanõu, tekib surve juba küünele ja küüned tulevad lihtsalt maha." Samuti peab jooksujalats olema mugav ja sissekandmata jalanõuga füsioterapeut pikale jooksule minna ei soovita.

Teiseks saab jooksja soetada jalanõudesse spetsiaalsed tallad. "Seal on kannakauss, mis stabiliseerib kannaosa ja võlve," kirjeldas Vilipuu. Mõnel tallal võib olla ka ristvõlvitugi. Sellist talda vajab inimene juhul, kui tema ristvõlv on madaldunud ja jooksu ajal kipuvad varbad ära hõõrduma just pealtpoolt.

Kellel tekivad jooksu ajal krambid, peaks Vilipuu sõnul esmalt üle vaatama oma veetarbimise. "Krambi esimene põhjus on vähene veejoomine. Siis tuleb magneesium, millest on saanud enimräägitud preparaat," loetles ta meetmete järjekorda.

Veel võib pikamaajooksja jalga tõmmata kompressioonisuka. "On uuringuid, mis näitavad, et pikkade distantside läbimisel sääreosas süvaveenid oma koormusega laienevad, mistõttu jalad lähevad rohkem turse. See tähendab, et lihasest ei viida nii efektiivselt välja jääkaineid ja lihas väsib kiiremini," selgitas füsioterapeut. Kompressioon hoiab aga säärelihast tihedamalt koos ja jalg väsib aeglasemalt.

Kes jooksujärgsel hommikul tunneb, et jalalabad on valusad, võib kasutada taldadele mõeldud rulli. "Kui liikuda, soojeneb kogu tallaalune lihaskond ja läheb kergemaks. Niisiis võib rullida tallaalust lihast, et kergendust saada," märkis Vilipuu. Soojenduseks võib aga kasutada kummilinti ja teha sellega erinevaid harjutusi jalgadele.

Pingutavale trennipäevale peab Vilupuu sõnul kindlasti järgnema puhke- või taastumispäev. "Puhkepäev võib olla treening, mis ei ole jooksutrenn. Võib jõusaalis jõutrenni teha. Või teised spordialad: tennis, sulgpall, pilates, jooga – midagi teistmoodi. Võiks olla teine režiim," soovitas ta.

Kellel tekivad püsivalt krambid või lihaskahjustused, võiks aga Vilipuu sõnul külastada füsioterapeuti, käia spordimassaažis või vaadata üle oma jooksutehnika. "Näiteks saab ka videoanalüüsi minna. [Seal] saab aru saada selgelt, mida tehakse jooksu ajal valesti," lisas ta.