Evelin Loit-Harro oli preemiast kuuldes tänulik ja väga rõõmus. "See on suur tunnustus ja märkamine selle töö, pingutuse ja pühendumuse eest, mida me oleme koos Liina Talgrega oma valdkonnas aastaid teinud. Meie eesmärk on kasvatada toidutoorainet hästi ja kvaliteetselt, nii et samal ajal oleks ka keskkond hoitud," sõnas ta.

Koleeg Liina Talgre on tema sõnul maheviljeluse, vahekultuuride ja keskkonnasõbraliku tootmise juures Eestimaa ja Liivimaa parim ekspert. "Lisaks tudengitele õpetab ta ka tootjaid, mis on hästi oluline. See on elukestev õpe ehk osa tööst, mida teeme igapäevaselt ja kirega," tõdes ta.

Loit-Harro ise on pärit Pärnumaalt, Tõstamaalt, Lillemaa talust. "Mul oli juba väiksena kindel teadmine – see on küll legend, mida ema räägib –, et tahtsin minna ülikooli, kuigi ma arvan, et ma isegi ei teadnud, mis asi see on," meenutas ta. Ta on õppinud bioloogiat, ent ka Ottawa Ülikoolis geneetikat ja toidu mõju inimese tervisele. Niisamuti on ta teinud teadust Prantsusmaal ja töötanud  Eestis põllumajandusametis. "Kõige vahvam hetk on ikkagi see, kui tulin 2011. aastal maaülikooli. Siis tekkis äratundmine, et see on koht, kuhu ma kuulun ja kus saan kõige rohkem ära teha, tootes päris toitu," märkis ta.

Eredaks osaks oma tööst peab Loit-Harro tudengitega tegelemist. "Minu jaoks on kõige olulisem, kuidas noori tudengeid teadustöö juures hoida ja inspireerida. Kuidas anda neile sära ja entusiasmi. Kui nad ükskord oma esimese teadustöö valmis saavad, on see lihtsalt nii ilus ja positiivne emotsioon," kirjeldas ta.

Põllumajandusteadlase vaatevinklist ongi Loit-Harro sõnul üks saak see, mis tuleb põllult. Selle kvaliteeti ja kiudainesisaldust saab laboris mõõta. "Samas teine, teistsugune saak on just need noored, kes saavad oma teaduse kogemuse ja loodetavasti kannavad seda oma elus edasi," tõdes Loit-Harro.

Laureaat unistab, et lisaraha kõrval pälviks põllumajanduse ja veterinaaria valdkond rohkem märkamist ja tunnustust. "Suudame Eestis toota imeilusaid vilju, aiavilju ja tegeleda loomakasvatusega. Kuidas seda tootjat vääriliselt märgata ning hoida, et meil oleks Eesti toidutootmine nii täna, homme kui ka 100 aasta pärast?" arutles ta.

Ehkki põllumajandusteadus on pigem rakenduslik, toetab see tema sõnul inimeste argielu, sest iga inimene sööb vähemalt kolm korda päevas. "See, mida ta sööb, mõjutab aga seda, kui hästi ta oma elu elab ning kui hästi ta oma otsuseid ja tegevusi teeb," lisas Loit-Harro.