Nisu on maailma üks tähtsamaid põllukultuure. Otra ja kaera kasvatatakse vähem, kuid inimeste toidulaual mängivad needki teraviljad tähtsat rolli. Lisaks kaloritele on tervise seisukohalt olulised ka neis leiduvad kiudained, nagu arabinoksülaanid (AX) ja beetaglükaanid (BG). Kuigi inimesed ise neid seedida ei suuda, ammutavad jämesooles neist energiat kasulikud bakterid. Kiudained aitavad vähendada südamehaiguste ja teatud vähivormide riski ning reguleerida veresuhkru taset.

Kuigi mõlemat leidub mitmes teraviljas, on nende osakaalud erinevad. Näiteks nisus domineerivad pigem arabinoksülaanid, moodustades umbes 70 protsenti sealsetest kiudainetest. Odras ja kaeras on staariks aga beetaglükaanid, moodustades samuti ligi 70 protsenti kiudainete koguhulgast.

Banafsheh Khalegh Dousti uuris oma doktoritöö raames koos kolleegidega, kuidas mõjutavad Eestis kasvatatud teraviljade arabinoksülaanide ja beetaglükaanide sisaldust ilmastikutingimused, lämmastikväetis ja segakülvid. Sellega lootis ta välja selgitada, kuidas toota toiteainerikkamaid ja tervislikumaid teravilju, aidates kaasa rahvatervise parandamisele ja keskkonna vastupanuvõime suurendamisele.

Selleks viis ta läbi kolm põldkatset. Neist kaks toimusid Maaülikooli katselapil Tartumaal ja üks maaelu teadmuskeskuses Jõgevamaal. Esimeses uurisid teadlased seitsme aasta vältel talinisu ja suviodra teri erinevates väetusvariantides ja ilmastikutingimustes. Teises, 2021. aasta katses hindasid nad teravilja sordi mõju arabinoksülaanide ja beetaglükaanide sisaldusele erinevates nisu- ja odra sortides. Viimases, aastatel 2022–2023 toimunud katses võrdles Dousti kolleegidega odra ja kaera terade kiudainete sisaldust puhas- ja segukülvides.

Uuring näitas, et ilmastikutingimused mõjutasid teraviljade kiudainete sisaldust suurel määral. Kui teravilja täitumise perioodil oli ilm soojem, suurenes ka talinisu ja suviodra arabinoksülaanide ning beetaglükaanide sisaldus. Sama perioodi sademed arabinoksülaanide hulka ei muutnud, küll aga vähendasid need beetaglükaanide sisaldust.

Lämmastikväetise mõju oli mõlemat tüüpi kiudainete sisaldusele väike või puudus sootuks. Kuigi mahepõllul jäi saak tavaliselt väiksemaks, oli beetaglükaanide sisaldus terades võrreldav intensiivsemalt väetatud põldudelt saaduga. Teise kiudaine, arabinoksülaani puhul oli väetamise mõju samuti minimaalne. Jahedamatel aastatel võis mahedalt kasvatatud ehk sõnniku või haljasväetisega väetatud talinisu AX sisaldus olla seevastu isegi veidi kõrgem.

Segukülvides vähenes beetaglükaanide sisaldus odra terades, mida kasvatati segus vikiga. Samas odra ja kaera terade arabinoksülaanide sisaldusele segus kasvatamine mõju ei avaldanud. Leid on oluline, sest segukülv võib parandada mulla tervist, suurendada elurikkust ja vähendada vajadust mineraalväetiste järele. Herne ja viki sugulased suudavad õhust lämmastikku siduda ning anda seda mullale, toimides teraviljale justkui loodusliku väetisena.

Dousti kahtlustab kolleegidega, et odra kiratsemise taga oli selle suhteliselt nõrk konkurentsivõime. Vikist tingitud stress mõjutas odra kasvu ja terade kvaliteeti, mistõttu jäid need väiksemaks. Kuna odra beetaglükaanide sisaldus on seotud tera suuruse ja kvaliteediga, oligi neis neid kiudaineid vähem. See ilmestab, et säästlikumat viljelusviisi eelistades, tuleb koos külvatavatele kooslusele tähelepanu pöörata.

Kokkuvõtlikult järeldas Banafsheh Khalegh Dousti, et saagi kiudainesisaldust saab mõjutada teraviljade liigi valikuga. Sortide mõju on samas väiksem. Küll aga nähtus tulemustest, et kiudainerikkaid teravilju saab kasvatada ka säästlikus taimekasvatuses.

Tutvu doktoritööga Eesti maaülikooli digikogus. Dousti juhendasid professor Evelin Loit-Harro, teadur Mailiis Korge ja professor Rando Värnik maaülikoolist, oponeeris Frederick Stoddard Helsingi Ülikoolist.