Poola looderanniku lähistelt Läänemere edelaosas leiti hiljuti märkimisväärne nafta- ja gaasimaardla. Kanada energiafirma Central European Petroleum andmetel sisaldab leiukoht esialgsete hinnangute järgi 22 miljonit tonni toornaftat ja viis miljardit kuupmeetrit maagaasi.

Poola kliimaministeerium usub, et varud võivad olla isegi suuremad: hinnanguliselt kuni 33 miljonit tonni naftat ja 27 miljardit kuupmeetrit gaasi. Tegemist võib olla ühe suurima Euroopa naftaleiukohaga viimase kümnendi jooksul.

Geoloog Kalle-Mart Suuroja rääkis Vikerraadio saates "Uudis+", tegemist ei ole otseselt üllatusega, sest piirkonna idaosas leidub teisigi maardlaid, kuid just leiukoha täpne asukoht Poola lääneosas teeb selle tähelepanuväärseks.

"Läänemere lõunaosa, sealhulgas Gdanski laht, Leedu, Kaliningradi oblast ja Poola idaosa, on juba ammu tuntud naftapiirkonnana. Seal töötavad naftaplatvormid tänaseni. Aga uus leid on hoopis lääne pool, Pommeri meres Wolini piirkonnas, ja see on küll üllatus, sest seni on kõik teadaolevad leiukohad olnud mitusada kilomeetrit ida pool," selgitas Suuroja.

Uue leiukoha avastas ettevõte kõigest kümnemeetrise sügavusega vees puurides, puurauk ulatus vertikaalselt 2700 meetri sügavusele. Suuroja sõnul viitab see keerukale geoloogilisele struktuurile.

"Seal piirkonnas läbib maakoort loode-kagusuunaline murrang, mis on tekitanud sobivaid struktuure nafta ja gaasi kogunemiseks. Nafta- ja gaasikihid on küllaltki sügaval: kuskil kahe kilomeetri sügavusel, aga need võivad olla vaid mõnekümne meetri paksused," lisas geoloog.

Läänemeres on naftat ja gaasi leitud ka mujal, näiteks Kaliningradi oblasti maismaal ja Poola idaranniku lähistel. Leedu puurib oma varusid maismaal, samas Lätile pole Suuroja sõnul loodus nii helde olnud. "Vaestele lätlastele ei jätkunud enam. Neil on küll teistsuguse geoloogilise ehitusega kihte, aga mitte ühtegi tööstuslikult kasutatavat maardlat," sõnas ta.

Küsimusele, kas Läänemeres leiduv nafta ja gaas erineb kvaliteedilt näiteks Põhjamere omadest, vastas geoloog, et mitte eriti. "Kvaliteet oleneb rohkem sellest, kuidas nafta on tekkinud ja tekkelugu on siin üsna sarnane," ütles Suuroja.

Läänemere tehnilised olud on aga platvormide rajamiseks soodsamad. "Kui Põhjamere sügavused on üle kilomeetri, siis siin piirdume sageli kümnekonna meetriga. See teeb platvormide rajamise lihtsamaks," sõnas ta.

Naftaplatvormide keskkonnamõju kohta sõnas Suuroja, et seni pole Läänemeres platvormide tõttu suuri õnnetusi juhtunud. "Võibolla mõni tilk on merre sattunud, aga suuri avariisid ei ole olnud," ütles ta. Uus leiukoht asub aga Wolini rahvuspargi lähedal, mistõttu võivad keskkonnaküsimused seal teravalt tõstatuda.

Rääkides võimalustest leida naftat ka Läänemere kesk- või põhjapoolsetes vetes, jäi Suuroja skeptiliseks. "Gotlandi saarel on toodetud väikestviisi naftat juba 1980. aastatel. Seal oli tegu sisuliselt kodutööstusliku tootmisega: õline vesi pumbati maast välja ja lasti nafta veest settida. Hiiumaal on samuti naftailminguid uuritud, aga tööstuslikku potentsiaali pole leitud," rääkis geoloog.  

Suuroja meenutas ka 1920. aastate Hiiumaa nn naftaskeemi, kus üks vene emigrant lubas sealses Vaemla mõisas naftat toota. "Tegelikult oli see bluff. Me uurisime seda isegi 1990. aastatel teaduslikult ja puurimise tulemus näitas, et tegemist oli kõige naftavaesema kohaga Hiiumaal," meenutas Suuroja.

Läänemere lõunaosas, eelkõige Poola rannikul, võib Suuroja sõnul tulevikus veelgi varusid leida. "Need varud ei ole tegelikult veel väga täpselt teada. Puuritakse üksikutes perspektiivsetes piirkondades. Aga põhja pool ei tasu lootusi hellitada, sest seal puuduvad vajalikud geoloogilised eeldused suuremateks nafta- ja gaasimaardlateks," sõnas geoloog.