EMBO koondab oma liikmetena Euroopa ja ka maailma tipptasemel teadlasi. Praegu on organisatsioonil üle 2100 liikme, kellest ligi 100 on Nobeli preemia laureaadid. "Seda võib näha aunimetusena, ent sellega kaasnevad ka teatud kohustused, mida pole liiga palju. Näiteks aitavad EMBO liikmed hinnata päris korralikke stardigrante ja väga olulisel kohal on noorteadlaste toetamine. Lisaks kujundab EMBO teatud määral teaduspoliitikat," selgitas Tõnis Timmusk.

Mart Loog on EMBO-ga seotud juba 2005. aastast, mil ta pälvis ise noorteadlastele mõeldud oma labori ülesehitamise grandi. "Tänu sellele sain EMBO süsteemi osaks. See tähendas palju kursuseid ja iga-aastaseid konverentse, kus käis koos just noorem põlvkond alustavaid laborijuhte üle Euroopa. Seal sai luua sidemeid," meenutas ta. Nüüd valiti Loog EMBO pärisliikmeks. Liikmelisusele esitasid ta 2024. aasta sügisel Francis Cricki instituudi teadlased Ühendkuningriigist.

Timmuskile jäi tema valituks osutumise põhjused mõistatuslikumaks. Küll esitati tema kandidatuur ka umbes 15 aasta eest. "Ennast kiita on alati raske. Võimalik, et olen oma mõnede töödega neurobioloogide ringkonnas piisavalt tuntust kogunud. Tegutsen juba 1990. aastatest nišis, kus minu töörühma tehtavat teadust usaldatakse. Sellest pole hindamisprotsessi juures abi, kui oled avaldanud 500 publikatsiooni, sinu võtmepublikatsioonid peavad olema silmapaistvad või erilised," arutles professor.

Koos Tallinna Tehnikaülikooli proteoomika professor Peep Palumaaga kuulub nüüd EMBO-sse kolm Eesti teadlast. Neile lisandub praegune teaduste akadeemia president Mart Saarma, kes on oma karjääritee eripärade tõttu organisatsiooni andmebaasis arvel Soome teadlasena.

Timmusk tõi välja, et EMBO liikmete seast ei leia ühtegi lätlast ja kaks korda suurema rahvaarvuga Leedut esindab kolm teadlast. See ei tohiks professori hinnangul anda aga põhjust rõõmustamiseks. "EMBO liikmete ja sellesse kuuluvate riikide rahvaarvu võrreldes saame umbes neli teadlast miljoni inimese kohta. Kasvõi Põhjamaade poole vaadates on neid aga kaks korda rohkem. See tähendab, et meil on võrreldes arenenud riikidega kõvasti kasvuruumi. Kindlasti on meil ka tipptasemel inimesi, kes sinna pääseksid," leidis molekulaarbioloog.

Samas nentis ta, et siseriiklikult on selle soodustamiseks ilmselt raske midagi erilist ära teha. Pigem on küsimus jala ukse vahele saamises. Valimisprotseduuri järgi saavad uusi liikmeid esitada ainult EMBO liikmed. Kandidaate hinnatakse nende teaduslike saavutuste, publikatsioonide ja panuse alusel eluteaduste valdkonda, misjärel vaatab kandidaadid üle spetsiaalne komitee. Lõpuks hääletavad kandidaatide sobivuse üle kõik EMBO liikmed ehk lobitööst pole suuremat kasu.

Jättes kõrvale 2024. aasta, on sel viisil lisandunud viimastel aastatel iga kord kuni 70 liiget. "Kui vaadata, kui palju on EMBO liikmete seas Nobeli preemia laureaate, on selle organisatsiooni tase väga kõrge ja valimisprotseduur on üsna range. Ma ei ole seega kindel, kas meil õnnestub Eestis endas selleks paremaid eeldusi luua. Suund on aga praegu õige ja oleme oma lõunanaabritest veidi rohkem arenenud," sõnas Tõnis Timmusk.

Tulevikumuusika

Ehkki vahepeal lahkus Mart Loog Tartu Ülikoolist ja on vabakutseline, tegeleb ta enda sõnul teadustööga iga päev. "Tänu EMBO-le on sul teadlasena telefoniraamatus palju häid kontakte, absoluutselt Euroopa parimaid. Nendega saad igal aastal konverentsil kohtuda ja rääkida – sellest tuleb kvaliteet ja lisaväärtus," kirjeldas ta.

Laiemalt näebki Loog EMBO-s väärtust loomuliku koostöövõrgustikuna. Tema sõnul on Euroopas aastaid kirjutatud koostööprojekte Brüsseli grandi- programmide nõuete tõttu. "Tsiteerides üht minu EMBO-sse esitajat, ei saa teaduskoostööd teha formaadi või ülaltpoolt sunni tõttu, kus peab tegema iga hinna eest koostööd, sest ainult siis antakse raha. See pole loomulik," sedastas ta.

EMBO konverents on Loogi sõnul hea koht, kus teaduskoostöö saab tekkida loomulikult, vestluse käigus. "Igas vallas on ju nii, et kui panna seltskond väga entusiastlikke inimese ühte ruumi, hakkab midagi tekkima," arutles ta. Samal põhjusel on näiteks USA tema hinnangul teaduses edukas, ent Eesti mitte.

Eestis jõuab laborisse aastakümnete jooksul heal juhul üks entusiastlik tipptegija ja olümpiaadidelt võite noppiv doktorant. "Samal ajal on Stanfordi või MIT-i laboris kümme sellist ja nende vahel tekib sünergia. Kümne väga hea teadlase kokku saades selle sünergia mõju sajakordistub," märkis Loog.

Tõnis Timmusk rõhutas, et molekulaarbioloogia on valdkonnana Eesti suurust arvestades igati tasemel. Nõnda võiks olla ambitsiooni EMBO liikmeks pürgida teiselgi valdkonnas tegutsevatel teadlastel. "See valik ei tähenda kindlasti, et moodustame nüüd (Mart Loogi ja Peep Palumaaga) Eesti molekulaarbioloogide esikolmiku. Julgen öelda, et molekulaarbioloogia on Eestis tervikuna heal järjel ja võrdväärseid teadlasi kindlasti veel, ent alati peab olema natukene loteriiõnne," leidis professor.