Linnavalgus pikendab vegetatsiooniperioodi
Öö ja päev on Maa peal vaheldunud miljoneid aastaid ja maailma taimed on sellega kohastunud. Nüüd aga on inimesed ehitanud Maa peale suuri linnu ja pannud neis õhtul ja öösel põlema linnatuled. See on muutnud ka taimede elu.
Hiina, Ameerika ja Saksa teadlased teatavad nüüd oma uuringu põhjal, et linnade tehisvalgus pikendab taimede vegetatsiooniperioodi igal aastal kuni kolme nädala jagu võrreldes maapiirkondade taimedega. Vegetatsiooniperiood on aeg, mil taimed intensiivselt kasvavad ja arenevad.
Lin Meng Wuhani Ülikoolist ja ta kolleegid analüüsisid satelliitidelt seitsme aasta jooksul kogutud andmeid 428 põhjapoolkera linna kohta. Vaatluse all olid ka sellised suurlinnad nagu New York, Pariis, Toronto ja Peking.
Maailm on viimaseil aastakümneil kiiresti linnastunud, linnad on aga ümbruskonnast alati natuke soojemad ja valgemad. Ainuüksi viimase kümnendi vältel on linnade öine tehisvalgus kasvanud kümme protsenti.
On tähele pandud, et linnasoojuse ja -valguse toimel on linnapuud hakanud kevadel varem punguma ja õitsema, sügisel aga kolletuvad ja langevad neil lehed hiljem kui sama liiki puudel linna lähedal maal.
Meng ja ta kaaslased panid oma andmetest tähele, et kiirguva valgusenergia võimsus kasvab maalt linna keskele liikudes eksponentsiaalselt.
Nad väidavad ajakirjas Nature Cities, et just see lisandunud valgusenergia, mitte niivõrd linna suurem soojus, on peamine põhjus, miks vegetatsiooniperiood on linnas pikenenud.
Autorite sõnul on alust arvata, et viimase aja suundumus asendada linnavalgustuses naatriumlambid leedlampidega võib olukorda veelgi komplitseerida, sest taimed on leedlambivalguse suhtes tundlikumad kui naatriumlambivalguse suhtes.
Linnavalgustajad peaksid Mengi ja kolleegide arvates püüdma edaspidi võimaluste piires minimeerida valguse toimet taimedele.
