Suurem osa inimesi täidab reegleid sisemisest sunnist
Reeglid on täitmiseks. Kui reegel on kord juba kehtestatud, tuleb sellest ka kinni pidada, muudest asjaoludest hoolimata. Niisugune hoiak iseloomustab suuremat osa inimestest, nagu selgub Inglismaal töötavate teadlaste katseist.
Simon Gächter ja ta kolleegid Nottinghami Ülikoolist tegid interneti kaudu katseid enam kui 14 tuhande inimesega.
Ülesandeks oli lohistada ekraanil kujutatud väike ring hiire abil vasakult paremale. Mida kiiremini ring ekraani paremasse serva sai, seda suurem oli katseisikule makstud rahaline tasu.
Kuid ekraani keskel oli vertikaalne joon ja selle küljes valgusfoor. Reegel seisnes selles, et kui fooris põles punane tuli, siis ei tohtinud ringi üle joone viia, vaid tuli oodata, kuni süttib roheline tuli. See muidugi võttis omajagu aega ja rahaline tasu läks selle võrra väiksemaks.
Kuid asi oli korraldatud nii, et kui katseisik punasest tulest hoolimata ringiga keskjoone ületas, siis mingit karistust sellele ei järgnenud.
Pigem oli see reeglirikkumine katseisikule kasulik, sest ta sai ringi kiiremini paremasse serva ja rahaline tasu tuli seetõttu suurem: tasu reegli rikkujale ei vähendatud.
Selgus, et olenevalt mõnedest täiendavatest tingimustest järgis 55 kuni 70 protsenti katseisikuid kehtestatud reeglit isegi juhul, kui rikkumisel ei oleks olnud mingeid negatiivseid tagajärgi mitte kellegi jaoks.
Selgus ka, et ka juhul, kui katseisikud said jälgida, kuidas teised isikud katset tegid, ei hakanud reegli täitjad massiliselt reeglit rikkuma, ehkki nägid, kuidas teised seda tegid. Mõnevõrra rikkumine sel juhul küll kasvas, aga mitte väga.
Teadlased selgitasid välja, et 23 protsenti inimesi olid nii tugeva sisemise motivatsiooniga reeglit täitma, et neid ei kallutanud reeglitäitmisest kordagi kõrvale ükski proovitud nipp.
Gächter ja kolleegid kirjutavad ajakirjas Nature Human Behaviour, et inimeste sisemine põhimõte reegleid täita seletabki suuremalt jaolt ära, miks inimesed reegleid täidavad; sotsiaalne surve ja välised motivaatorid võivad reeglitest kinnipidamist mõnevõrra kasvatada, aga rohkem kõrvalteguritena.
Reeglitest kinnipidamine, olgu need siis seadused või sotsiaalsed normid, on üldjuhul ühiskonna toimimisele pigem kasuks, ses uuringus saadi aga senisest paremini jaole, mis motiveerib inimesi reegleid täitma üksikisiku tasandil.
