Rahvusvaheline teadlasrühm kirjutab teadusajakirjas Age and Ageing, et mõõdukal koormusel või ka pisut enam pingutaval moel kõndimine, sörkimine, ujumine või muu tegevus, mis paneb südame kiiremini lööma, tõstab vanemaealistel inimestel kognitiivseid võimeid: kiirendab mõtlemist, parandab töömälu ja aitab hõlpsamini otsuseid teha.

Audrey Collins Ameerika Ühendriikidest Florida osariigis Orlando linnas asuvast seitsmenda päeva adventistide hallatavast ülikoolist nimega AdventHealth University ja ta kolleegid muudestki ülikoolidest panid tähele, et kõige suuremal määral erinesid kognitiivsed näitajad neil inimestel, kes üldse mingit märkimisväärset kehalist koormust ei harrasta, ja neil, kes kulutavad mõõdukale kuni energilisele kehalistele tegevustele oma päevakavas vaid viis minutit.

Uuring hõlmas 648 ameeriklast vanuses 65 kuni 80 aastat.

Teadlased uurisid katseisikute randmele kinnitatud aktseleromeetriga välja, kui palju aega kulutavad need inimesed ööpäevas unele, muud laadi paigalolekule, kergemale kehalisele aktiivsusele ja mõõdukale või jõulisemale kehaaktiivsusele. Nad testisid ka katseisikute vaimseid võimeid.

Uuringuga soovisid teadlased täpsemalt välja selgitada, milline on erisugustele aktiivsusrežiimidele — paigalolekule ning väiksema ja suurema intensiivusega liikumisele — ööpeavas kulutatud aja jaotuse täpsem seos inimeste kognitiivse võimekusega.

Tulemused ei üllata üldjoontes kindlasti väga kedagi, kuid lisavad teadaolevale uut kindlust ja täpsustavad üksikasju.

Tähelepanu väärib seegi, et väga vähese liikumisharjumusega vanemaealised inimesed saavad juba pisikesestki igapäevaste harjumuste õigesuunalisest muutmisest päris suurt vaimutervise alast kasu.

Sedamööda, kuidas maailma rahvastik vananeb, on üha tähtsam võimalikult täpselt teada, kuidas vanemate inimeste vaimuerksust hoida.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.