Kehaline karistamine kahjustab ka vaesemate maade lapsi
Head lapsed kasvavad vitsata, ütleb laulusalm. Teadlased täiendavad, et vitsata kasvanud lapsed on täiskasvanuna tervemad ja edukamad.
Värske ülevaateuuring toob sesse tähelepanekusse kindlust veelgi juurde: kehalise karistuseta kasvatatud lapsed on teistest tervemad ja edukamad ka vaesemates maades, mitte ainult jõukamates.
Mõned teadlased on nimelt arvanud, et kehaline karistamine võib erisugustes maades anda erisuguseid tulemusi ega tarvitse lõppkokkuvõttes neis maades, kus laste kehaline karistamine on rohkem levinud ja ühiskondlikult aktsepteeritud, lõppkokkuvõttes nii palju kahju tuuagi.
Jorge Cuartas Ameerika Ühendriikidest New Yorgi Ülikoolist ja ta kolleegid analüüsisid 195 varem sel teemal tehtud teadusuuringut. Need uuringud hõlmasid 92 väikese ja keskmise elanike sissetulekuga maad.
Selgus, et suuremal osal juhtudest seondus neilgi mail laste kehaline karistamine olulisel määral selliste negatiivsete nähtustega lapse edasises elus nagu vägivalla ohvriks jäämine, vägivalla toime panemine, kehalise ja vaimse tervise probleemid, sõltuvusainete tarvitamine, halb õpiedukus, kehv keeleoskus, unehäired, depressioon ja muud. Täheldada võis ka suhete halvenemist laste ja vanemate vahel.
Olulist seotust ei leitud siiski kehalise karistatuse ning üldise vaimse ja kehalise arengu vahel.
Märkimist väärib, et mingeid positiivseid tulemusi laste kehalisel karistamisel see uuring ei tuvastanud.
Autorid järeldavad, et laste kehalist karistamist võib seega pidada üleüldiselt kahjulikuks tegevuseks. Seetõttu on tähtis edasiste teadustööde põhjal kujundada tõhusad strateegiad, mis aitaksid laste kehalist karistamist kõikjal maailmas vähendada.
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni toonane peasekretär Kofi Annan kutsus aastal 2006 laste kehalist karistamist keelama. Tänaseks päevaks on täielik või osaline keeld kehtestatud 65 maailma riigis, eelkõige jõukamates riikides. Laste kehalise karistamise keelab ka Eesti lastekaitseseadus.
Kuid paljudes madalama ja keskmise sissetulekuga riikides ei ole sellist keeldu veel kehtestatud.
Cuartas ja kaasautorid kirjutavad oma tööst ajakirjas Nature Human Behaviour.