Kui Donald Trump ähvardas kogu maailmale kehtestada laiaulatuslikud tollimaksud, kandus ebakindlus ja ärevus väga kiiresti edasi börsile. Aktsiaturud üle kogu maailma, eelkõige Aasia tootmismahukates riikides, hakkasid kiiresti langema. Isegi pärast tollimaksude pausile panekut, jätkub turul ebakindel meeleolu.

Selles, et investorid on negatiivsete majandusuudiste suhtes väga tundlikud, pole LHV makroanalüütiku ja Tallinna Tehnikaülikooli majandusteadlase Triinu Tapveri sõnul mitte midagi uut. Paraku on lisaks inimestele, hakanud ajapikku börsidel tegutsema ka automaatsed algoritm-kauplejad.

"Need algoritmid on sellised, et nad võtavad enda otsustes arvesse ka uudisvooge. Nad otsivad uudistest positiivseid ja negatiivseid märksõnu ning püüavad tõlgendada üldist fooni. Seetõttu hakkavad need automaatsed kauplejad kohati võimendama turgude üles ja alla liikumist," märkis majandusteadlane.

"Tegelikult see börsilangus, mida me siin viimastel päevadel näinud oleme, on paljuski tekitanud algoritmid. Ehk siis asi pole sugugi ainult selles, et kõik inimesed ja mingisugused suured fondid müüvad, vaid algoritmide kaudu selle mõju võimendub," lisas ta.

Laenurahaga köetav paanika

Lisaks algoritmidele võimendavad börsilangusi suured institutsionaalsed investorid, eeskätt riskifondid, kes kasutavad börsidele investeerimiseks laenuraha, tõi Triinu Tapver välja. "Kuna laenuraha kasutamine peab olema tagatud, siis börsilanguse ajal hakkab tagatisväärtus langema," sõnas analüütik.

"Viimastel päevadel hakkasid riskifondid saama minimaalse tagatisnõude suurendamise hoiatusi. Inglise keeles on selle nimi margin call. See tähendab, et riskifondid peavad oma kontodele raha juurde panema või müüma maha osa positsioonidest, et likviidsust suurendada," märkis ta.

Kuna aga riskifondidel pole sageli palju vaba raha käepärast, ei jäänud neil muud üle, kui hakata oma positsioone müüma, selgitas Tapver. Taolisi riskifonde lisandus päevade möödudes juurde ning miinus kasvas veelgi suuremaks miinuseks.

Sealjuures suunavadki börse tegelikult suured institutsionaalsed investorid, sest Tapveri sõnul ei suuda üksikisikud reeglina suuri rahavooge liikuma panna. Kui aga tagatisnõuete mõjul lähevad suured rahad juba liikuma, reageerivad sellele ka väikeinvestorid. Sellisel juhul hakkab piltlikult öeldes lumepall veerema.

"Finantsteoorias on aladistsipliin nimega käitumuslik rahandus, mis uurib inimeste käitumist finantsturgudel. Mida me praegu näinud oleme on karjakäitumine: keegi hakkab kusagil müüma ning see tekitab teistes inimestes paanikat. Seda paanikat mõjutab tagatisnõuete efekt. Kui turul lähevad fondide tõttu suured raha liikuma ning ekraanidele ilmuvad punased numbrid, tunnetavad inimesed, et kõik müüvad ja ma pean ka ruttu müüma," võttis Tapver kokku.