Uue uuringu autorid Marek Kwiek ja Lukasz Szymula Adam Mickiewiczi Ülikoolist vaatasid läbi enam kui 86 000 teadlase avaldatud teadustööd. Valim hõlmas 38 riigi teadlasi, kes tegelevad kas neuroteadusega, biokeemiaga, geneetikaga, molekulaarbioloogiaga, immunoloogiaga, mikrobioloogiaga või põllumajandusega. Kõigil nimetatud aladel töötab naisteadlasi suhteliselt palju, vahendab Nature News.

Tulemustest nähtub, et 19 aastat peale esimese artikli avaldamist töötas endiselt teadlasena ainult 26 protsenti naisteadlastest ehk umbes iga neljas. Meestest pidas sama ajavahemiku möödudes endiselt teadlaseametit 36 protsenti valimisse kaasatud teadlastest.

Sooline lõhe

Täpsemalt ajasid uue uuringu autorid teadlaste avaldatud artiklites näpuga järge kahe rühma kaupa. Ühes rühmas olid ligi 35 000 teadlast, kes avaldasid oma esimese kirjutise aastal 2000. Teise rühma paigutasid autorid enam kui 51 000 teadlast, kes tegid artiklidebüüdi 2010. aastal. Marek Kwieki sõnul huvitasid teda ja Lukasz Szymulat just suhteliselt suure naiste osakaaluga teadusvaldkonnad. 

Selgus, et aastal 2000 esimese artikli avaldanutest moodustasid naised 46 protsenti ja kümme aastat hiljem alustanutest 52 protsenti.

Mehed jätkasid naistega võrreldes artiklite avaldamist ka aastate möödudes. Biokeemia, geneetika, molekulaarbioloogia ja neuroteaduse valdkonnas avaldasid 40 protsenti meestest 9 aastat hiljem endiselt artikleid võrreldes naistega. Immunoloogias, mikrobioloogias ja põllumajanduses oli sooline lõhe väiksem. Neil aladel avaldasid 16–20 protsenti meestest endiselt kahe aastakümne möödudes artikleid võrreldes naistega. Kwieki sõnul ei taga sooline tasakaal valdkonnas niisiis võrdset võimalust oma alal ellu jääda. 

Uuringus tuli ühtlasi esile erinevused riikide vahel. Näiteks avaldasid biokeemia, geneetika ja molekulaarbioloogia valdkonnas artikleid Jaapanis, Saksamaal ja Kanadas kümme aastat hiljem vastavalt vaid 28, 30 ja 37 protsenti aastatuhandevahetuse paiku alustanud naisteadlased. Samas leidus riike, kus kümme aastat hiljem jätkas avaldamist märksa rohkem naisi näiteks Portugalis, Poolas ja Norras vastavalt 83, 64 ja 65 protsenti.

Kwieki sõnul ei tuleks leidu suhtuda üksnes pessimismiga. Artiklite avaldamise lõpp ei tähenda tema sõnul tingimata, et inimene enam üldse teadusvallas ei tööta. Võib näiteks olla, et akadeemilisest maailmast lahkunud inimesed läksid tööle näiteks riigiasutustesse või haridusasutusse juhtivatele ametipostidele. 

Kwiek jätkab teadlaskarjääri uuringud. Ta küsitleb järgmiseks teadlasi, kes veel peale 20 aasta möödumist endiselt artikleid avaldavad, et mõista nende järjepideva karjääri tagamaid. Uuringuga mitte seotud Georgia Tehnoloogiainstituudi infoteadlase Cassidy Sugimoto sõnul tasuks edaspidi uurida ka akadeemilisi struktuure, riiklike vanemapuhkuse poliitikaid ja suhtumist töötavatesse naistesse eri kultuurides. Nii võiks tema sõnul selguda, millest on tingitud suured käärid riikide vahel.

Uuringu esmaversioon on leitav võrguvaramust bioRxiv.