Uuring: ligi poolte teadlaste karjäär piirdub vähem kui kümne aastaga
Poola teadlased uurisid, kui sageli ja pikalt avaldasid eri maade ning valdkondade teadlased 20 aasta vältel teadustöid. Analüüs näitas, et naisteadlased lahkuvad valdkonnast meestest sagedamini. Samuti kestis märkimisväärse osa teadlaste karjäär vaid mõne aasta.
Kaks Poola teadlast võtsid ette eelretsenseeritud teaduskirjandust indekseeriva andmebaasi Scopus. Nad ajasid seal avaldatud artiklite põhjal järge ligi 400 000 teadlase tegemistel. Valim hõlmas teadlasi 38 riigist ja erinevatelt erialadelt. Analüüsil ilmnes, et kolmandik teadlasi tegi karjääripöörde juba viie aasta jooksul peale oma esimese artikli ilmumist. Pea pooled teadlased hülgasid teadustöö aga kümne aasta jooksul, vahendab Nature News.
Tsiteeritavuse andmebaas annab analüüsi autorite sõnul aimdust, kui aktiivselt iga teadlane oma tööd teeb. Muu hulgas nähtus andmetest, et naised lõpetavad teadustööde avaldamise enneaegselt meestest sagedamini. Samas sõltus sugude vahe tugevalt teadusvaldkonnast.
Uuringu ühe autori ja Adam Mickiewiczi ülikooli teadlaskarjääri uurija Marek Kwieki sõnul pole inimeste lahkumine teadusest olnud kunagi saladus. Küll aga polnud seni hästi teada, kui suur hulk teadlasi karjääripöörde kasuks täpselt otsustab. Uus analüüs on nüüd omataolistest kõige mahukam. Varasemad lahkujaid puudutanud uuringud on olnud kas väikese valimiga või keskendunud eeskätt USA teadlastele.
Hüvasti, labor
Marek Kwiek ja tema kolleeg Lukasz Szymula ajasid järge kahe rühma teadlaste avaldatud töödel. Ühes rühmas olid ligi 143 000 teadlast, sealhulgas üle 52 000 naisteadlase, kes avaldasid oma esimese uurimuse 2000. aastal. Teises rühmas olid ligi 233 000 teadlast, sealhulgas üle 97 000 naisteadlase, kelle esimene artikkel ilmus aastal 2010. Valimis oli teadlasi mitmekümnest riigist ja esindatud oli 16 teadusvaldkonda.
Analüüsist selgus, et 2000. aastal alustanutest lõpetas kolmandik avaldamise viie aasta jooksul. Kümne aasta möödudes olid sellest rühmast teadlaskarjäärist loobunud juba pea pooled teadlased. Aastaks 2019 ei avaldanud neist enam ühtegi uurimust pea kaks kolmandikku.
Viie või kümne aasta jooksul vahetasid naised selles rühmas ametit umbes 12 protsenti tõenäolisemalt kui mehed. Aastaks 2019 avaldas endiselt artikleid vaid 29 protsenti naisi, võrreldes 34 protsendi meesteadlastega. Aastal 2010 alustanute seas oli sooline lõhe väiksem: üheksa aastat peale esimese artikli ilmumist avaldas neist endiselt umbes 41 protsenti naisi ja 42 protsenti mehi.
Küll aga püsis vahe sugude vahel visalt teatud erialadel, eriti loodusteadustes. Näiteks bioloogias lahkus kümne aasta jooksul 58 protsenti naistest ja ligi 49 protsenti meestest. Seevastu füüsikas oli naiste ja meeste kümnendiga lahkumise tõenäosus pea võrdne ehk vastavalt 48 ja 47 protsenti. Sooline lõhe oli väiksem ka matemaatikas, inseneerias ja arvutiteadustes – kõigis neis valdkondades kipub naisi töötama meestest vähem.
Karjääripöörde põhjused
Uuringuga mitte seotud Massachusettsi Ülikooli sotsioloogi Joya Misra sõnul võivad erinevused sugude vahel olla tegelikult suuremad, kui avaldamisandmetest nähtub. Tema sõnul ei tunnustata naisi sageli uuringute kaasautoritena, mistõttu jäävad nad avaldamisandmetes alaesindatuks. Ühtlasi annab uus uuring aimdust, kus ja millal teadlased lahkuvad, kuid ei ava lahkumise põhjuseid.
Lisaks lõpetavad Joya Misra sõnul inimesed teadustööde avaldamise mitmel põhjusel ja karjääripööre on vaid üks neist. Võib ka juhtuda, et teadlane liigub asutusse, kus alusuuringutel on väiksem rõhk, siirdub tööle tööstusesse või asub mõnele juhtivale ametikohale.
Varasemast on teada näiteks üks 2023. aastal ilmunud uuring, mille autorid analüüsisid USA akadeemiliste asutuste 773 töötaja lahkumisotsuseid aastatel 2015–2019 . Tookord ilmnes, et peaasjalikult olid otsuste taga perekondlikud põhjused, koht karjääriredelil ja palk.
Marek Kwieki sõnul oleks teadlaste karjääripöörde põhjuste mõistmiseks tarvis teha lisaks intervjuusid ja küsitlusi. Edaspidi plaanibki ta selle ette võtta, et mõista paremini teadlaste lahkumise tagamaid.
Teadustöö ilmus ajakirjas Higher Education.
Toimetaja: Airika Harrik