Eesti samblike ohustatust hinnati viimati aastatel 2019–2023. Hiljuti ilmus teadusartikkel, mis analüüsis Eesti samblike suure ohustatuse täpsemaid põhjusi. Olgu öeldud, et 978 samblikuliigist hinnati 415 liiki ohustatuks ja 104 ohulähedases seisundis olevaks. Soodsas seisundis liike oli vaid 334.

Organismirühmade ohustatuse võrdlemiseks erinevates riikides on kasutusel punase nimestiku indeks (Red List Index, RLI), mis peegeldab muutusi liikide hinnangulises väljasuremisohus. Töö üks autoritest, Tartu Ülikooli samblikuteadlane Tiina Randlane, nentis, et samblike olukord on Eestis muutunud halvemaks.

"Indeksi väärtused jäid küllaltki madalaks – 2008. aastal 0,74 ja viimase hindamise ajal 0,69. Sellised tulemused ennustavad kõrget väljasuremisohtu. Sealjuures on suursamblikud rohkem ohustatud kui pisisamblikud," sõnas ta.

Olukord pole kiita ka naaberriikides: Soomes 2019. aastal tehtud arvutuste järgi oli just samblike RLI väärtus kõigist võrreldud organismirühmadest kõige madalam – 0,76. Randlane märkis, et kuigi Soome indeksi väärtused on Eestist natukene kõrgemad, võib pidada mõlema riigi olukorda võrdlemisi sarnaseks.

Eesti samblike ohustatusele koondhinnangu andmisel tuleks Randlase sõnul arvestada ka piirkondlike punaste nimekirjade koostamise metoodikaga. Piirkondlike punaste nimekirjade puhul hinnatakse mitte liigi terviklikku ohustatust, vaid üksnes mingi osapopulatsiooni seisundit.

Mida väiksem on hinnatav piirkond ja seda asustav osapopulatsioon, seda kõrgemaks võib kujuneda vaadeldava osapopulatsiooni ohuhinnang. Eestis on teada küllalt palju haruldasi samblikuliike, milledele on ohu- või ohulähedane kategooria omistatud üksnes populatsiooni väiksuse tõttu, toonitas ta.

Samblikud on seenest ja vetikast ja/või tsüanobakterist koosnevad liitorganismid. Kuigi nad taluvad oma sümbiootilise ehituse tõttu hästi ka kehvi kasvutingimusi, on paljud neist Randlase sõnul samas keskkonna muutuste ja häiringute suhtes võrdlemisi tundlikud.

"Piltlikult öeldes on samblik kui kanaarilind kaevanduses. Nende olukord hakkab kõige kiiremini halvenema, kui tingimused pole enam soodsad. Selles mõttes näitab samblike tervikhindamine ikkagi seda, mis võib edaspidi juhtuda ka teiste organismirühmadega," arutles teadlane.

Väljasuremise võlg ootab tasumist

Tiina Randlane püüdis kolleegidega välja selgitada, millised samblikud on Eestis kõige enam ohustatud. Teadlaste mõningaseks üllatuseks näitas kasvukohtade analüüs, et avatud kasvukohtadega samblikud on Eestis suuremas ohus, kui puistutes kasvavad liigid. Eesti metsade intensiivse majandamise tõttu eeldasid nad vastupidist.

"Suurimas ohus on eelkõige loopealsetel kasvavad samblikud, kus ohustatud, ohulähedaste ja väljasurnud samblikuliikide osakaal küündib 69 protsendini. Metsade samblike hulgas on vastav näitaja 54 protsenti." sõnas Randlane.

Samuti näitas analüüs, et laialehistel puudel kasvavate samblike hulgas on ohustatud liike rohkem kui ohuväliseid, teisi lehtpuid ja okaspuid eelistavate liikide puhul on ohuväliseid samblikke enam.

Nähtu selgitamisel lähtusid teadlased väljasuremisvõla teooriast. See tähendab, et kui tingimused hakkavad kusagil halvemaks muutuma, ei sure liigid seal kohe välja, vaid teatud viivitusega.

"Loopealsete järsk kahanemine on toimunud juba möödunud sajandi keskpaigast saati. Loopealsete samblikud on väljasuremisvõla tõenäoliselt juba ära maksnud. Populatsioonid on isoleeritud ja suures ohus. Praegu loopealseid jälle taastatakse ja neid on hakatud uuesti hooldama, kuid liikide taasasustamine võtab samuti aega" sõnas Randlane.

Uurimistöö autorite hinnangul on metsasamblike praegune olukord loopealsete samblikest erinev. Viimastel kümnenditel Eesti metsades toimuv ulatuslik majandamistegevus mõjutab küll nende levikut juba praegu, kuid paljud liigid suudavad veel asustada ebasobivaiks muutunud elupaiku.

"Juhul kui metsade majandamine jätkub senise intensiivsusega, näeme tulevikus veelgi suuremat metsasamblike ohustatuse kasvu," tõdes Randlane.