Samblikud on püsiv ning vastastikku kasu toov kooselu seene ja mikrovetika või tsüanobakteri vahel, mille tulemusena tekib sambliku keha ehk tallus. Samblikel on ökosüsteemides täita mitu olulist ülesannet. Nad osalevad aineringes ja esmase mullakihi tekkimisel ning pakuvad selgrootutele loomadele, putukatele ja lindudele elupaika, pesamaterjali, toitu ning varjumispaika.

Sealjuures kasvavad samblikud võrreldes rohttaimedega väga aeglaselt. Näiteks paljudele tuttavatele põdrasamblikele lisandub kõige kiiremal kasvuperioodi juurde vaid 3–5 millimeetrit aastas. Seega võib üks parimas eas 10–15-sentimeetrise pikkuse tallusega põdrasambliku põõsas olla üpris vana, hinnanguliselt 30–50-aastane. Meie metsades kasvavate põdrasamblike vanus võib ulatuda aga ka üle saja aasta.

Samblikud on menukas toormaterjal. Põdrasambliku leiame jõulupärgadest, sambla- ja samblikuseinalt, peenes restoranis toidu lisandkaunistusena, aga ka uuenduslike õhupuhastite filtrist. Põdrasamblike kuivatatud talluseid müüakse kodu- ja aianduskeskustes ning neid võib tellida suuremas koguses Soomestki. Iga samblikku kasutav tootja väidab, et tegemist on loodusliku ja keskkonnasõbraliku biomaterjaliga, mida korjatakse keskkonda kahjustamata ja kestlikult. Looduskaitselisest vaatest need väited siiski tervenisti tõele ei vasta.

Mõelgem. Näiteks Mossy õhupuhasti tootja soovitab vahetada põdrasamblikust filtreid iga 3–4 kuu tagant. Kuna tootes kasutatakse mitut põdrasambliku tallust, mille vanus ulatub paarkümnest kuni ligikaudu 120 aastani, võib viis korda aastas sattuda prügisse või heal juhul komposti samblik, kes kasvas metsas vähemalt mitukümmend aastat.

Samblikud on elupaigaspetsiifilised, kasvades vaid kindlates kasvukohtades. Näiteks alpi põdrasamblikku kohtab maapinnal nõmme- ja palumännikutes, nõmmedel, luidetel ja liivikutel. Siiski ei kohta teda igas kuivas männikus. Kuna liigile on omane hiline suktsessioon ehk koosluste järgnevus, muutub ta samblikukoosluses valdavaks alles 80 kuni 120 aastat pärast maapinnahäiringuid nagu intensiivset raiet, tulehäiringut vm.

Teisi põdrasamblikke – näiteks mahedat põdrasamblikku, mets-põdrasamblikku ja harilikku põdrasamblikku – leidub rohkelt ka samblikukoosluse varasemas suktsessioonistaadiumis ehk 30–60 aastat pärast häiringut. Kuigi samblikud on sama pikaealised kui puud, võtab samblikukoosluse taastumine palju kauem puunoorendiku kasvamisest.

Kas samblikukeha kasvu kiirendamiseks on võimalik kasutada väetiseid? Paraku ei. Samblik ei kasva ka põllul, istanduses ega farmis. Kahtlemata on samblikud oluline ökosüsteemiteenus, kuid nende liigne toormaterjalina kasutamine ei ole looduse head tervist toetav ökoinnovatsioon. Enne põdrasamblikke sisaldava toote soetamist võib alati mõelda, kui vana võib olla koostises olev põdrasamblik ja kui kaua võtab aega uue samblikukeha kasvamine.