Samblike ohustatuse hindamist alustati juba 2019. aastal eri samblikurühmade kaupa viies erinevas uuringus. Varasemaid teadmisi kokkuvõtvas projektis uurisid Tartu Ülikooli teadlased maastike elurikkuse töörühma lihhenoloogia teaduri Polina Degtjarenko eestvedamisel seni hindamata samblike ohustatust rahvusvaheliste (IUCN-i) kriteeriumite järgi ning korrastasid kaitsealuste samblike olemasolevaid kaitsekategooriad.

Praeguseks on peaaegu kõigil, 96 protsendil Eesti samblikel tänapäevane ohustatuse hinnang ehk Eesti punase nimekirja kaalutletud kategooria. See sai oluliseks lähtepunktiks ka samblike kaitsevajaduse väljaselgitamisel.

Uuringust selgus, et Eesti 978 samblikust on 415 liiki ohustatud ehk kriitilises seisundis, väljasuremisohus või ohualdis ja 104 liiki ohulähedases seisundis. Soodsas seisundis on veidi enam kui iga kolmas ehk kokku 344 liiki. Ülejäänud liigid jaotuvad punaste nimestiku teiste kategooriate vahel: need on kas Eestis regionaalselt väljasurnud (25 liiki), puuduliku andmestikuga (64 liiki) või jäänud hindamata. Punase nimestiku protsessi ei kaasatud neid 34 samblikuliiki, mille kohta puudusid tõendatud herbaarmaterjalid.

Ulatuslik kaitsevajadus

Esmakordselt võeti Eestis samblikuliigid kaitse alla 2004. aastal. Sellest ajast saadik pole aga 51 liigist koosnevat nimekirja korrastatud ega täiendatud. Nii kaasajastasid teadlased uuringu käigus lisaks kaitsealuste samblike seniseid kaitsekategooriad. Selle põhjal esitasid nad riigile ettepaneku kaitstavate samblikuliikide kategooriate muutmiseks või säilitamiseks ja liikide täiendavaks kaitse alla võtmiseks.

Praeguse uuringu tulemusel ühegi senise kaitsealuse sambliku liigi kaitse alt väljaarvamist või kategooria alandamist teadlased põhjendatuks ei pea. "Ka varasemad punase nimestiku hindamised näitasid, et Eesti samblike elustik sisaldab ohustatud liike, kuid ohustatud liikide arv on siiski ootamatult suur," märkis uuringut juhtinud samblike ekspert Polina Degtjarenko.

Ekspertide ettepaneku kohaselt jagunevad kaitset vajavad 93 samblikuliiki kategooriate vahel järgmiselt: I kategooria – 25 liiki, II kategooria – 59 liiki, III kategooria – üheksa liiki.

Riikliku kaitse rakendamise vajadusega liikide hulgas on kõige rohkem metsasamblikke, kokku 53 liiki. See on mõistetav, kuna metsasamblikke leidub Eestis kõige rohkem ja need kuuluvad eriti tugevasti ohustatud elustiku hulka, kuna metsaraie surve nii majandus- kui looduslähedastes metsades on Eestis kõrge juba viimased 20 aastat.

"Eestis kasvavatel samblikel osutus valdavaks ohuteguriks intensiivne metsamajanduslik tegevus, vanade laialehiste lehtpuude vähenemine kultuurmaastikus, avatud või poolavatud kasvukohtade (liivikute, nõmmede, hõredate nõmme- ja palumetsade) ja pärandkoosluste kinnikasvamine," selgitas Degtjarenko.

"Eriliste elupaikadega liike ohustab samuti vanade puitehitiste kadu, väikeste ojade eutrofeerumine ja rabade veerežiimi muutmine, loopealsete liigne puhastamine või üle karjatamine, ehitus ja lubjakivi kaevandamine," lisas teadur.

Samblike ohustatuse uuringut toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus projekti "Seni hindamata samblike ohustatuse hindamine ja looduskaitseline seisund Eestis" rahastamisega. Riiklikku kaitset vajavate samblike väljaselgitamises osalesid ka eksperdid Tiina Randlane, Inga Jüriado, Piret Lõhmus, Liis Marmor-Ohtla ja Ede Oja.