Vaatlusandmed viitavad, et valgus asus galaktikatest Maa suunas teele umbes 13,5 miljardi aasta eest. Universumi jätkuva paisumise tõttu lahutab neid Maast praeguseks 35,5–34,2 miljardit valgusaastat. Kui astronoomide järeldused kinnitust leiavad, saavad nad oma teooriaid galaktikate tekke kohta proovile panna ja paremini mõista, kuidas aine esmakordselt kosmoses suuremateks kämpudeks kogunes.

Universumi evolutsiooni kirjeldava mudeli kohaselt kujunes universumi põhiplaan välja juba vahetult pärast selle tekkimist. Galaktikad hakkasid moodustuma kohtadesse, kus oli aine tihedus mõnevõrra suurem. Enne Webbi kosmoseteleskoopi orbiidile saatmise arvasid astronoomid, et esimesed täheparved hakkasid ühinema ja moodustama galaktikaid mõnisada miljonit aastat pärast Suurt Pauku. Noorukiikka jõudmine võttis aga veel paar miljardit aastat.

Praeguseks Webbi teleskoobi leitud kauged galaktikad on sundinud aga seda vaatenurka mõnevõrra muutma. Pildile püütud tähekogumid on oma noore ea kohta üllatavalt kogukad, sundides töötama uute teooriate loomise nimel.

Nii kaugel asuvate galaktikate tabamine pole aga sirgjooneline. Ehkki kosmoseteleskoop suudab registreerida äärmiselt välja venitatud infrapunavalgust, jõuab selleni kaugetest galaktikatest vähe valgusosakesi. Nõnda võtsid värske töö autorid appi gravitatsiooniläätse. Massiivsed objektid. nagu suured galaktikaparved, kõverdavad aegruumi piisavalt palju, et sirgjooneliselt liikuva valguse liikumisteed muuta ja seda koondada.

Sel juhul kasutasid astronoomid selleks galaktikaparve Abell S1063, mis asus uuritud taevapiirkonna ja Päikesesüsteemi vahel. Sellega õnnestus astronoomirühmal Webbi kosmoseteleskoobi võimete piire veelgi edasi nihutada.

Kui täiendavad uuringud galaktikakandidaatide vanust kinnitavad, olid need olemas umbes juba 90 miljonit aastat varem, kui varaseim kinnitatud galaktika JADES-GS-z14-0. See asetaks need kõige esimeste tekkinud galaktikate sekka. Kuna kõik galaktikad leiti samast taevapiirkonnast, võib olla nii varaseid galaktikaid töörühma hinnangul veelgi.

Samas jääb endiselt ebaselgeks, kuidas pildile püütud galaktikad nii kiiresti nii suureks kasvasid. Muu hulgas on astronoomid proovinud varem selgitada seda hiiglaslike mustade aukude varasema ilmumise, supernoovade plahvatustest tingitud tagasiside ja tumeenergia mõjuga.

Tulemustega on võimalik tutvuda võrguvaramus arXiv.