Kauges pisigalaktikas käib ülikiire täheteke
Pisikeses galaktikas, mis asub meist ülimalt kaugel nii ajas kui ka ruumis, tekib uusi tähti üllatavalt kärmel robinal.
Teadlased, kes uurisid galaktikat kosmoseteleskoobi James Webb vaatlusandmete põhjal, annavad ajakirjas Science teada, et kuigi galaktika on ruumala poolest miljon korda väiksem kui meie Linnutee, tekib seal igal aastal ikkagi enam-vähem sama palju tähti juurde kui meie Linnuteel.
Galaktika RX J2129-z95 on üks väiksemaid omataolisi, mis nii varajasest universumist, vaid pool miljardit aastat pärast suurt pauku, on tänaseks teada.
Nii väikesi galaktikaid suudabki nii kaugelt avastada üksnes James Webbi teleskoop, mis seirab maailmaruumi alates mullu suvest.
Aga ka Webbi teleskoop ei oleks galaktikat märganud, kui sealt saabuvaid valguskiiri ei oleks tee peal painutanud gravitatsiooniläätsena toiminud galaktikaparv.
Ülikaugete galaktikate senistestki vaatlustest on selgeks saanud, et esimesed väga noores universumis tekkinud galaktikad erinesid vägagi neist tänapäevastest tähesüsteemidest, mida me endale lähemal oleme harjunud nägema.
Ülikaugete ja samas ka ülivarajaste galaktikate paremast tundmaõppimisest loodavad kosmoloogid muu hulgas suuremat selgust saada, kuidas täpsemalt võis toimuda tähtis nähtus universumi ajaloos, taasioniseerumine.
See nähtus seisneb ilmaruumis ringi saginud vesinikuaatomite lagunemises prootoniteks ja elektronideks, ja seda põhjustas universumis tekkima hakanud tähtede toodetud ultraviolettkiirgus.
Kauget ja varajast, väikest, kuid tegusat galaktikat uurinud rahvusvahelise teadlasrühma eestvedajad olid Hayley Williams ja Patrick Kelly Ameerika Ühendriikidest Minnesota Ülikoolist.
