Rahvusvaheline töörühm eesotsas Francesco D'Eugenioga märkas galaktikaid taevalaotuse piirkonnas, mida on uuritud varem põhjalikult Hubble'i kosmoseteleskoobiga. Varasemate vaatluste käigus märkasid astronoomid instrumendiga kümme päeva järjest ühte punkti jälgides galaktikaid, mis omandasid oma praeguse kuju rohkem kui 800 miljonit aastat pärast universumi enda sündi. Vanim Hubble'iga avastatud galaktika GN-z11 asub Maast aga umbes 13,4 miljardi valgusaasta kaugusel.

Universumi kiireneva paisumise tõttu läks veel vanemate galaktikate tabamiseks tarvis aga tundlikumaid infrapunateleskoope. Sarnaselt kaugeneva kiirabiauto sireeni helilainetega muutub valguse lainepikkus Doppleri efekti vaatlejast eemaldudes üha pikemaks. Nõnda ongi Webbi teleskoop lükanud viimase aasta jooksul vaadeldava universumi piire järjest kaugemasse minevikku.

Võrguvaramussse arXiv laetud töös märkisid astronoomid, et lisaks oma rekordilisele vanusele on kaks nüüd leitud galaktikat erakordselt suured. Neist suurema, JADES-GS-z14-0, läbimõõt küündib 1600 valgusaastani. See lisab tõendusmaterjali, et universumi varaseimad galaktikad kasvasid palju kiiremini, kui juhtivad kosmoloogiateooriad ennustavad.

Seejuures tuleneb galaktika eredus astronoomide sõnul ilmselt noortest ja äsja tekkinud tähtedest, mitte gaasi kugistavast ülimassiivsest mustast august. Galaktikast kiirguva valguse lainepikkuste täpsemal analüüsil leidis töörühm lisaks vesiniku spektrijoontele ka hapniku võimalikke sõrmejälgi. Ehkki need on Linnuteele lähemal asuvates galaktikates tavapärased, oli taolised signaalid niivõrd väljavenitatutena töörühma hinnangul enneolematud.

Töörühm märkis lisaks, et Webbi kosmoseteleskoop oleks võimaldanud tabada suurema galaktika isegi siis, kui selle valgus oleks olnud täheldatust kümme korda nõrgem. See annab D'Eugenio sõnul lootust, et kosmoseteleskoobiga suudetakse märgata veelgi vanemaid objekte, mis olid olemas rohkem kui 200 miljonit aastat pärast Suurt Pauku.

Galaktikate ootamatult kiire kasvu selgitamiseks on pakutud välja mitmeid seletusi. Teiste seas on andnud sellesse oma panuse ka Eesti teadlased. Nii võis aidata KBFI teadlaste sõnul iidsetel galaktikatel ja nende keskmes olevatel ülimassiivsetel mustadel aukudel kasvada sedavõrd suureks tumeaine.