Kaks aastat tagasi tööd alustanud NASA James Webbi kosmoseteleskoobi vaatlustest paistsid mõned algaegade galaktikad olnuvat sedavõrd massiivsed, et olemasolevate teooriate põhjal koostatud arvutisimulatsioonid ei suutnud nende nii kiiret teket kuidagi näidata.

Teadlaste keskis on hakanud sugenema mure, et midagi on universumi ehituse, tekke ja arengu alastes arusaamades tõsiselt viltu.

Nüüd aga kirjutab rahvusvaheline teadlasrühm eesotsas Katherine Chworowskyga Ameerika Ühendriikidest Austini Texase Ülikoolist ajakirjas The Astrophysical Journal, et varajased galaktikad on tegelikult palju väiksema massiga, kui seni on tundunud.

Süüdi on ses eksitamises nende sõnul mustad augud. Just need aplad kosmosekoletised on tähtedevahelist gaasi neelanud nii suure hooga, et kogu galaktika on läinud sellest kõvasti heledamaks.

Musta auku langev ja enne langemist augu ümber tiirlev aine kiirgab nimelt väga intensiivselt valgust ja muud elektromagnetilist kiirgust.

Galaktikate oodatust suurema heleduse põhjal on teadlased neis sisalduvate tähtede hulka ja seega ka galaktika massi üle hinnanud.

Tõsi on see, et galaktikaid on varajases universumis ikkagi rohkem kui senised mudelid on näidanud, kuid galaktikate suurus siiski mudeleid niiöelda lõhki ei aja ja mingit kriisi kosmoloogias selle koha peal ei ole.

Kuid galaktikate üllatuslik arvukus noores universumis sunnib kosmolooge ja astrofüüsikuid siiski seletuse leidmiseks pead tööle panema.

Kuidagi on universum suutnud juba üsna ruttu pärast Suurt Pauku saada valmis muljet avaldavalt suure hulga tähti, millest need galaktikad on moodustunud.

Ühe võimalusena pakuvad teadlased välja, et aine tihedus oli neil kaugetel aegadel universumis veel sedavõrd suur, et tihedamad ja rohkearvulisemad olid ka gaasipilved, mille kokkutõmbumisel tähti tekkida sai.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.