Teaduste akadeemia valis presidendiks Mart Saarma
Eesti teaduste akadeemia üldkogu valis kolmapäeval kolme kandidaadi seast oma uueks presidendiks Mart Saarma.
Hääletamisel osalenud 51 akadeemikust toetas Mart Saarma kandidatuuri 47. Valituks osutumiseks läks vaja 30 häält.
Ühe akadeemia arengusuunana peab Saarma oluliseks rakendusteaduste ja innovatsiooni edendamist. "Pean selle all lisaks tehnoloogilise innovatsioonile silmas ka sotsiaalset innovatsiooni ehk katma kõiki teadusharusid," selgitas molekulaarbioloog. Saarma märkis, et praegu on paistnud Eesti maailmas silma eeskätt oma alusuuringutes, kuid rakendusteaduste rahaks muutmise vallas pole oldud sedavõrd edukad: "See on aga selline koht, kus teenitakse ühiskonnale raha."
"Rahvusvahelised uuringud näitavad, et akadeemia – ülikoolide, akadeemiate ja uurimisasutuste – ja tööstuse koostöös sündinud teadustulemused on statistika järgi kõige suurema väärtusega," lisas Saarma. Soome näitel märkis ta, et suur osa noorteadlasi tahab tegelikult liikuda edasi teadusmahukatesse firmadesse, kui selleks võimalust on.
Vastne president lubas jätkata senist kurssi akadeemia ühiskondliku mõju kasvatamiseks. "Loodetavasti suudan veenda Tarmo Soomeret, et ta akadeemia Eesti rahvale tutvustamise ja teadusliku tõega levitamisega jätkaks. Omalt poolt püüan seda ka ise teha. Kuna olen saanud enda teadustöö jaoks raha paljudelt heategevuslikelt fondidelt, kus tuleb inimestele seletada, miks on sinu tegevus kasulik, on mul sellega päris palju kogemusi," lubas Saarma.
"Loomulikult on meil siin fantastiline potentsiaal – 75 helget pead. Neid tuleb rakendada, teaduste akadeemia ei saa olla ühe mehe show," lisas molekulaarbioloog.
Mart Saarma on praegu Helsingi Ülikooli biotehnoloogia instituudi teadusdirektor. Sealsamas on ka tema uurimislaboratoorium. Saarma nentis, et praeguses elustaadiumis ja neurobioloogia erialal oleks võrreldava laboratooriumi Eestis üles ehitamine liiga aja- ja ressursimahukas. "See on ebareaalne. Minuealisel inimesel pole mõtet panna suuri rahasummasid magama, et mul lihtsalt siin labor oleks. Parem kasutan seda noorteadlaste toetamiseks," sõnas akadeemik.
"Jätkan Helsingis kindlasti oma uurimistööd sedavõrd, et mu doktorandid suudaks oma kraadi kaitsta. Loomulikult saab olema aga minu põhitegevus Eesti teaduste akadeemias siin Tallinnas, sest akadeemiat ei saa arendada kaugjuhtimise teel," rõhutas Saarma.
Samas kavatseb ta rakendada rohkem asepresidente ja realiikmeid ehk akadeemiat ei pea tema silmis esindama ainuisikuliselt selle president: "Tööd saab jagada ja delegeerida."
Ajalehes Sirp ilmunud kommentaaris tõi Saarma välja, et poliitikutega otsesema kontakti saavutamiseks toimub Soome parlamendis kord kahe kuu jooksul nn õhtune istung, kuhu kutsutakse näiteks teaduse, tööstuse jne esindajaid. "Ma kõigepealt pean arutama selle läbi akadeemia liikmetega ja nende toetuse korral plaanin võtta kontakti Eesti poliitikutega. See saab toimuda vaid juhul, kui seda soovivad mõlemad osapooled," sõnas akadeemik.
"Kui peame tänapäeva maailmas tegema poliitilisi otsuseid, mis eeldavad tehnoloogia ja teaduse mõistmist, on mul väga raske uskuda, et poliitikud poleks sellistest kohtumistest huvitatud," leidis Mart Saarma.
Akadeemik Mart Saarma on Helsingi ülikooli biotehnoloogia instituudi teadusdirektor. Eesti teaduste akadeemia liikmeks valiti ta 1990. aastal molekulaarbioloogia alal. Tema uurimistöö peasuund on närvisüsteemi arengu ja närvirakkude surma mehhanismide uurimine ning neurodegeneratiivsete haiguste ravis närvikasvufaktorite kasutamise võimaluste uurimine. Ta on olnud või on praegu mitme riikliku ja rahvusvahelise institutsiooni teadusliku nõukogu liige või esimees ning mitmete ajakirjade toimetuskolleegiumide liige. Lisaks on Mart Saarma Soome tehnikateaduste akadeemia ja Academia Europaea liige, Soome teaduste akadeemia ja Rootsi kuningliku akadeemia välisliige ning Tallinna tehnikaülikooli nõukogu liige ja Tartu ülikooli audoktor.
Akadeemia osakonnad olid esitanud presidendikandidaatideks ka akadeemikud Jaak Järve ja Maris Laane. Üldkogu istungil rohkem kandidaate ei esitatud.
Praeguse akadeemia presidendi Tarmo Soomere teine ametiaeg lõppeb 7. detsembril 2024. Eesti teaduste akadeemia seaduse järgi ei saa sama akadeemikut presidendiks valida järjestikku rohkem kui kaheks ametiajaks. Järgmise presidendi viieaastane ametiaeg algab 8. detsembril 2024.
Toimetaja: Sandra Saar