Kassid on oma ükskõiksuse poolest kurikuulsad ega vaevu alati reageerima isegi omaenda nimele. Teadlastelgi on keeruline nende käitumist uurida: eriti laboris, kus kõik asjaolud peavad olema uurijate kontrolli all. Kasside aju uurimine elektroodide abil nõuab sestap teadlastelt leidlikkust, vahendab Ars Technica.

Rühm teadlasi Montreali Ülikoolist tuligi nüüd välja leidliku lahendusega. Nad lasid hiirekeldritele heegeldada spetsiaalsed mütsikesed, mis hoiaks elektroentsefalograafi (EEG) uuringu ajal elektroode looma peas paigal. Katse mõte oli leida võimalus paremini kasside kroonilist valu uurida. Autorite sõnul mütsikesed toimisid: neil õnnestus esimeste teadlastena jäädvustada täie teadvuse juures olevate kiisude ajulaineid.

Mõõtmisvead vähenesid

Töörühma sõnul kannatab umbes neljandik täiskasvanud kasse liigesekulumuse ja ajapikku ägeneva kroonilise valu all. Praegu saab loomade valu ravida vaid üksikute võtetega. Eeskätt kasutatakse selleks mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid, millel võivad olla aga kassidele märkimisväärsed kõrvaltoimed.

Uuema võimalusena on teadlastel pakkuda kassidele mõeldud süstitavad monoklonaalsed antikehad. Need aitavad vähendada veres närvide kasvufaktori hulka. Teisi ravivõimalusi ja regeneratiivset meditsiini tuleb hiirekeldritel alles katsetada. Ühtlasi ootab katsetamist veel kassidele valuaistingu vastu suunatud lõhna- ja valgusteraapia.

Töörühma katse peaeesmärk oligi edasi arendada kasside aistingutega seotud valu-uuringuid. Selleks asetasid nad esmalt 11 täiskasvanud ja liigesekulumuse all kannatava ärkvel oleva kassi pähe elektroodid. Katse kukkus läbi, sest hiirekeldrid raputasid elektroode pidevalt peast maha.

Uuringu ühe kaasautori Alienor Delsarti sõnul kulus uurijatel rohkem aega elektroodide paikasättimiseks kui tegelikuks andmekogumiseks. Nii otsustasid uurijad proovida midagi uut ja palusid ühel tudengil heegeldada kassidele väikesed mütsid. Korduskatse toimis: mütsid hoidsid elektroode kiisude peas paigas ja loomad ei proovinud enam elektroodide juhtmeid läbi närida.

Kui elektroodiprobleem lahenes, said alata päriskatsed. Nimelt soovis töörühm jäädvustada kasside ajutööd ajal, kui loom haistis teatud lõhnu või nägi teatud lainepikkusel värvilist valgust. Kõik uuritud kassid viidi korraga ruumi, kus uurijad said muuta selle valgustatust, temperatuuri ja õhuniiskust. Ruumis olid kassidele ka ronimispuud, lesimispesad, kratsimispostid ja mänguasjad.

Kuna uurijad kasutasid elektroodi ja naha kontakti parandavat elektrit juhtivat pastat, polnud tarvis kassidel ka uuringu jaoks pea pealt karvu ära ajada. Kui elektroodid peas, jäädvustas töörühm esmalt kasside ajuaktiivsuse baastaseme. Seejärel anti kassidele nuusutada greibilõhna ning valgustati hämarat ruumi punase, sinise ja rohelise valgusega.

Päris veatult ei läinud seegi katse. Andmetes esines endiselt veidi kasside liikumisest tingitud vigu ja kaks kassi tuli nihelemise tõttu lõppanalüüsist välja jätta. Ühtlasi möönavad uurijad, et katse valim on väike ja analüüs suuresti kirjeldav. Kuna uuringu mõte oli aga uue lähenemise töökindlust proovida, oli kirjeldav stiil nende hinnangul omal kohal.

Suures plaanis täitis töörühm enda sõnul seatud uurimiseesmärgid. Neil õnnestus hinnata, kas EEG-meetod sobib üldse teadvusel kasside uurimiseks. Samuti said nad aimu, kas sellise uuringu järel kasutatud analüüsimeetoditega saab kirjeldada kasside aju vastust kindlatele tajustiimulitele. Autorite sõnul sillutab nende töö teed kroonilise valu täpsemale uurimisele ja uute ravivõimaluste arendamisele.

Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Neuroscience Methods.