Selgus suur hulk iseloomu kujundavaid geene
Inimesed võivad isikuomaduste poolest olla päris mitmesugused. Ka geenivariante on inimeste seas väga mitmesuguseid. Nüüd on Ameerika teadlased avastanud suure hulga geene ja nende variante, mis on kaasatud inimese isikuomaduste kujunemisse.
Daniel Levey Yale'i Ülikoolist ja ta kolleegid tegid sadade tuhandete Euroopa ja Aafrika päritolu ameeriklaste kohta kogutud andmete põhjal geneetilise assotsiatsiooniuuringu, et tuvastada, millistel inimese tuhandetest geenidest esineb seoseid niinimetatud suure viie põhilise isikuomadusega.
Psühholoogide seas laialt kasutatav suure viisiku mudel kirjeldab inimeste iseloomu viie mõõtme najal, milleks on meelekindlus, ekstravertsus, neurootilisus, koostöövalmidus ja avatus kogemusele.
Levey ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Nature Human Behaviour, et neil õnnestus suurest andmehulgast üles leida tervelt 62 uut geeni, mis on seotud neurootilisusega.
Lisaks õnnestus neil esimest korda teaduse ajaloos leida geene, mis on seotud koostöövalmidusega. Üldse õnnestus neil kindlaks teha üle kahesaja suure viisku mõõtmetega seotud geeni.
Uuringu tugevuseks tuleb pidada ka asjaolu, et esimest korda selgitati geenide ja isikuomaduste seoseid nii suurel hulgal mitteeuroopa päritolu inimesel.
Edaspidi loodavad Levey ja kolleegid laiendada selliste uuringutega hõlmatud inimeste hulka veelgi ja kaasata mitte enam sadu tuhandeid vaid miljoneid.
Mida rohkem andmeid, seda selgemini tulevad seosed esile. Suuremate uuringute pealt saab ka paremini aru, milline on geenivariantide täpsem toime iseloomujoontele.
Levey ja ta kaaslased panid uuringuandmeid analüüsides ka tähele seoseid inimeste iseloomu ja vaimse tervise vahel. Näiteks esines paljudel kõrge neurootilisusega inimestel depressiooni ja ärevushäiret. Samuti märkasid teadlased, et kõrge koostöövalmidusega inimestel on depressiooni ja ärevushäire tõenäosus väiksem.
See tundub õigustatud, sest neurootilisi inimesi iseloomustabki kõrgendatud kalduvus negatiivsetele emotsioonidele, koostööaltisus aga soodustab häid suhteid kaasinimestega, mida teatakse masendust ja ärevust pigem peletavat.
Kui aga seni on niisuguseid seoseid täheldatud peamiselt inimese käitumise ja testivastuste põhjal, siis nüüd on täpsemini teada ka seoste aluseks olevaid geene.
